Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Ebaõnnestunud valimiste järel astus Reiljan tagasi ja tema kohusetäitjaks sai [[Ester Tuiksoo]], kes oli ametis, kuni Jaanus Marrandi aprillis erakonna esimeheks valiti.<ref name=info /> Vahepeal presidendiameti tõttu Rahvaliidust lahkunud Arnold Rüütli liikmelisus ja auesimehe positsioon taastati.<ref>[[Mirjam Mäekivi]]. [https://www.postimees.ee/1644813/arnold-ruutlist-sai-taas-rahvaliidu-auesimees Arnold Rüütlist sai taas Rahvaliidu auesimees]. [[Postimees]], 28. märts 2007</ref> 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil võeti vastu uus programm ("Hooliv Eesti"), mis määras partei uued eesmärgid aastani 2030.<ref>[https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=EestimaaRahvaliit&art=ENC-21901 Eestimaa Rahvaliit]. TEA e-entsüklopeedia</ref> 2008. aasta novembris valiti Rahvaliidu esimeheks senine aseesimees ja [[Rahvaliidu Noored|erakonna noorteühenduse]] asutaja [[Karel Rüütli]].<ref name=info />
 
2009. aasta EuroparlamendiEuroopa Parlamendi valimistel sai Rahvaliidu nimekiri (esinumber [[Anto Liivat]])<ref>[[Martti Kass]]. [https://www.postimees.ee/97179/rahvaliit-kinnitas-euroopa-parlamendi-valimiste-nimekirja Rahvaliit kinnitas Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja]. [[Postimees]], 21. märts 2009</ref> 2,2% häältest ja saadikukohti ei võitnud.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 124</ref> [[2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|Sama aasta kohalikel valimistel]] pandi oma nimekiri välja vaid 30 omavalitsuses ja üleriigiliselt saadi 2% häältest, kuid tänu valimisliitudes osalemisele osutus valituks 135 rahvaliitlast.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 111</ref><ref>Saarts 2015, lk 218</ref> Oktoobris tegi [[Eesti Keskerakond]] Rahvaliidule ühinemisettepaneku, kuid partei volikogu otsustas piirkonnaorganisatsioonide soovil üksi jätkata.<ref name=info />
 
Maadevahetuse kohtuasi ja Reiljani esimeses kohtuastmes süüdimõistmine, viletsad valimistulemused ning 2007. aastal valitsusest välja jäämine, mis tähendas, et ministrikohtade kaudu ei saanud enam jagada hüvesid, täita oma regionaalse n-ö klientuuri nõudmisi ega värvata uusi prominentseid liikmeid, tekitas sisekonflikte ja viis 2010. aasta kevadel partei lõhenemiseni.<ref>Saarts 2015, lk 214, 218–219</ref> Tõnis Saartsi arvates polnud uutel liidritel ka piisavalt oskusi erakonna sees sidusust ja enesekindlust hoida nagu Villu Reiljani seda varem oli suutnud.<ref>Saarts 2015, lk 220–223</ref> Politoloog [[Anu Toots]] prognoosis 2010. aasta aprillis, et Rahvaliitu ootab ees hääbumine ja selle tipud lähevad teistesse erakondadesse.<ref>[https://www.err.ee/402827/politoloog-rahvaliit-haabub-ja-tipud-vahetavad-erakonda Politoloog: Rahvaliit hääbub ja tipud vahetavad erakonda]. [[ERR]], 11. aprill 2010</ref>