Redaktsioon: 13. oktoober 2016, kell 22:00 redigeeri Maasaak (arutelu \| kaastöö) 272 muudatust +pilt ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. juuni 2019, kell 09:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 584 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägib vee ammutamiseks mõeldud rajatisest, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kaev (täpsustus)]].}} [[Pilt:Aksi, kaev.JPG\|pisi\|Kaev [[Aksi]] saarel.]] [[Pilt:Tuhala nõiakaev 2.jpg\|pisi\|[[Tuhala nõiakaev]] on Eesti kõige kuulsam kaev.]] '''Kaev''' (lõunaeesti murretes ''läte'') on [[rajatis]] [[maapind\|maapinnast]] [[põhjavesi\|põhjavee]] [[ammutamine\|ammutamiseks]]. 10. rida: Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit [[12. sajand]]ist ([[linnus]]ekaevud). Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti [[sumbküla]]de keskel asuvad külakaevud. <ref name="leksikon"/> Esimesed andmed linnakaevudest pärinevad Tallinnast 30. aprillist 1375~~. aastast~~ -– tänapäeva [[Rataskaevu tänav]]al asunud [[Tallinna rataskaev]]ust, mida sellel ajal nimetati ''Sternsodi'' kaevuks. ~~Nimetus~~Nimi ''Sternsodi'' tulenes [[alamsaksa keel\|alamsaksakeelsest]] mõistest "''stern''" 'kalk', kuna kaevu vesi oli lubjarikas ja väga [[Kare vesi\|kalk]]<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 7</ref>. [[19. sajand]]iks oli kaev juba peaaegu iga [[talu]] õuel. <ref name="leksikon">Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 57</ref> == Kaevu liike == [[Pilt:Hinni talu kaev.JPG\|pisi\|[[Hinni talu]] kaev on [[vinnkaev]] ehk kooguga kaev.]] [[Pilt:Memorial to grazing.jpg\|pisi\|Lagunenud [[võllkaev]] Tartumaal]] *[[Vinnkaev]] 24. rida: === Salvkaevud === Kuni viimaste sajanditeni, olid kõik tehislikud kaevud ilma pumpadeta käsitsi kaevatud kaevud, mis erinesid mingil määral formaalsuse poolest, ja nad on endiselt väga tähtsad joogivee allikad mõningates maakohtades asuvates arenevates alades, kus neid kaevatakse ja kasutatakse tänapäevalgi. Nende asendamatus on andnud aluse paljudele kirjandusviidetele nende kohta, nii kirjalikele kui piltlikele, kaasaarvatud ~~Kristlikule~~kristlikule ~~Piibliloole~~piibliloole Kristusest, kes kohtab naist Jakobi kaevu juures (John 4:6) ning ~~„Ding~~"Ding Dong ~~Bell“~~Bell" salmike kassist kaevus. Käsitsikaevatud kaevud on süvendid, mis on piisavalt suure läbimõõduga, et mahutada üht või mitut inimest koos labidaga kaevamas põhjaveetasemest sügavamale. Nad võivad olla kindlustatud laotud kividest või tellistest, nii et kindlustis ulatub maapinnast kõrgemale, luues seeläbi maapealse kaevuseina, mis täidab eesmärki vähendada saastumist ning elusolendite kaevu kukkumist. Moodsama meetodi puhul, mida nimetatakse ~~kessoon meetodiks~~kessoonmeetodiks, kasutatakse armeeritud betooni või eelnevalt valmistatud betoonist kaevurõngaid, mis langetatakse kaevatud süvendisse. Kaevu rajamismeeskond kaevab maasse lõikuva betoonrõnga alt pinnast ära ning kaevusammas vajub aeglaselt põhjaveekihini, ning kaitseb samal ajal kaevajaid kaevu ümbritseva pinnase sissevajumise eest. == Vaata ka ==

Kaev: erinevus redaktsioonide vahel