Umetarō Suzuki: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viitetõrge
PResümee puudub
8. rida:
See järel määrati ta Morioka Põllumajanduse kõrgkooli professoriks. [[1920]]. aastal oli ta Sankyo teadusnõustaja. Umetarō Suzuki töötas ka [[RIKEN]]-is keemiadivisjoni direktorina.<ref>Hiromi Mizuno, Science for the Empire: Scientific Nationalism in Modern Japan, Stanford University Press, lk 54, 2009, ISBN 978-0-8047-5961-8, [http://books.google.ee/books?id=Wz2MHz4j4ZkC&pg=PA54&dq=Umetar%C5%8D+Suzuki&hl=et&sa=X&ei=pOXiUc21BtDEtAbPh4HAAg&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Umetar%C5%8D%20Suzuki&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon] (vaadatud 16.07.2013)</ref>
 
== Panus teaduse arendamisseteadusse ==
[[1910]]. aastal valmistas Umetarō Suzuki koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti, mille ta algselt nimetas algul ''aberic acid''`<nowiki/>'iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref> Aru saades, et aine pole hape, nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]]'' L. järgi ''[[oryzanin]]''iks, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]]."[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]", Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)]</ref>.
 
[[1912]]. aastal ekstraheeris ta koos T. [[Shimamura]] ja S. [[Odake]]ga [[Kazimierz Funk]]i kirjeldatud metoodika järgi [[eeter|eetri]] ja [[alkohol]]i jpt ainetega 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet. Ainel oli ravitoime tuvidele juba väga väikestes kogustes (3-4 cq), mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref> Sellele järgnes tunduvalt kontsentreerituma aine ''rohoryzanin II'' avastamine.<ref>Macallum, Archibald Bruce, ''The relation of vitamins to the growth of young animals'', 1919, Toronto, Univ. Press, Call number: AEX-4249, [http://archive.org/stream/relationofvitami00macauoft#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 16.07.2013)]</ref>
 
[[1922]]. aastal õnnestus dr Suzukil koos oma õpilase dr [[Katsumi Takahashi]]ga eraldada ja sünteesida [[kalamaksaõli]]st [[A-vitamiin]]i, mida müüdi hiljem ''Riken VitaminsVitaminsi'' nime all;<ref>[http://www.jpo.go.jp/seido_e/rekishi_e/umetaro_suzuki.htm Umetaro Suzuki Vitamin A, Vitamin B1] JPO (vaadatud 20.08.2013)]</ref>
 
[[1930]]. aastatel õnnestus ''[[oryzanin]]'' keemiliselt eraldada ja see kinnitati [[tiamiin]]iks ehk B<sub>1</sub>-vitamiiniks.