Ametlik keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
40. rida:
[[Tallinna Ülikool]] pakub võimalust kõigil kesktasemel eesti keele oskusega huvilistel õppida selgeid, ladusaid, viisakaid ning keeleliselt korrektseid tekste koostama.<ref>Tahvel, E. (2019). Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem. [https://ois.tlu.ee/pls/portal//!tois.ois_public.draw_page?_page=26C55172C85FAFF3D6EB1F8D2FED4A6307BA759863366D72&p_id=EE44839C4F318735] (19.01.2019)</ref>
 
[[Tallinna Tehnikaülikool|TalTech]] – kõigil korrektse eesti keele huvilistel on võimaluselvõimalik koolitusel viia ennast kurssi uuenenud keelereeglitega, õppida koostama arusaadavaid tarbetekste, andma keelenõu ka töökaaslastele ning vajadusel keelenõu internetist leidma.<ref>Viil, K. (2019). Selge eesti ametikeel. Tallinna Tehnikaülikool. [https://ttu.ee/public/v/Virumaa-kolledz/Koolitused/Kaire_Viil__selge_eesti_ametikeel.pdf] (13.01.2019)</ref>
 
Tartu Ülikoolis on [[Moodle|Moodle'i]] õpikeskkonnas võimalik parandada igapäevast korrektset eesti keelt täielikult veebipõhiselt.<ref>Pilt, E. (2019). Korrektne eesti keel igapäevases asjaajamises. Tartu Ülikooli infosüsteem.[https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=16258&id_ay_toimumine=52668&systeemi_seaded=10,1,12,1,] (19.01.2019)</ref>
61. rida:
Pärast 1992. aasta [[Maastrichti leping]]ut suurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] nii [[Keeleõpe|keeleõppe]] kui ka keelelise mitmekesisuse tähtsus. Kui varem suunati Euroopa Liidu toetused ametlike keelte õppimisele, siis 21. sajandi alguse eesmärk oli kõikide keelte, sealhulgas [[Regionaalkeel|regionaal]]- või [[vähemuskeel]]te, [[sisserändaja]]te keelte ja suurimate maailmakeelte õppimisvõimaluste ning kasutamise parandamine. Üheks peamiseks uue mitmekeelsus poliitika põhjuseks on inglise keele aina suurem levik, mis võib vähendada liikmesriikide keelte oskust ja elujõudu.<ref>Siiner, M.; Vihalemm, T.; Tender, T. (2007). Piirkondlike keelekujude tunnustamisest Eestis ja Prantsusmaal Euroopa Liidu keelepoliitika taustal. Emakeele Seltsi aastaraamat. [https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=151879] (30.12.2018)</ref>
 
== Ametlikud keeled riigiti maailmas <ref name="cia.gov">Central Intelligence Agency. (2018). The World Factbook. [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2098.html] (22.12.2018)</ref> ==
 
{| class="wikitable sortable"
68. rida:
|-
|[[Afganistan]]
|[[puštu keel]] ja [[dari keel]] (''[[lingua franca]]'')
|-
|[[Albaania]]
331. rida:
|[[Mauritaania]]||[[inglise keel]]
|-
|[[Mauritius]]||Ametlikametlik keel puudub, aga enamastikenamasti kasutatakse ametlikeksametlikuks asjaajamisteksasjaajamiseks [[inglise keel]]t. [[Mauritiuse kreoolkeel]] (''[[lingua franca]]'') <ref>Mauritius Attractions. (2019). Languages of Mauritius. [https://mauritiusattractions.com/mauritius-languages-i-85.html] (13.01.2019).</ref>
|-
|[[Mehhiko]]||[[hispaania keel]] (de facto)
367. rida:
|[[Paapua Uus-Guinea]]||[[tok-pisini keel]], [[inglise keel]] ja [[hirimotu keel]]
|-
|[[Pakistan]]||[[urdu keel]] ja [[inglise keel]] (''[[lingua franca]]'')
|-
|[[Panama]]||[[hispaania keel]]
498. rida:
|}
 
== Rahvusvaheliste organisatsioonide ametlikud keeles ==
== Ametlikud keeled rahvusvahelistes organisatsioonides ==
{| class="wikitable sortable"
|-