Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 20:55 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuni 2019, kell 20:57 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 650 muudatust →‎Teose kirjeldus Uuem muudatus →
3. rida: == Teose kirjeldus == Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud ~~õlivärvidega~~[[õlivärv]]idega [[lõuend]]ile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359</ref>. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja - I surm - II surm - paavst - III surm - keiser - IV surm - keisrinna - V surm - kardinal - VI surm - kuningas - VII surm. Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul kantslis, käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis alamsaksakeelne jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub torupilli mängiv surma kujutav skelettfiguur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on kirstu õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema paavsti. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel keisrit, keisrinnat, kardinali ja kuningat. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse seisusekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikus tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid.

Surmatants (Tallinn): erinevus redaktsioonide vahel