Erinevus lehekülje "Kuldtähe medal" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), ainsa eestlannana [[Leen Kullman]]; neile lisaks sai selle medali eesti venelane [[Nikolai Matjašin]] (1944).
 
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlitnimetust tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. See kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
 
Viimasena anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.
 
[[6. mai]]l [[2008]] andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] üle veel viis Kuldtähe medalit linnadele: [[Voronež]]ile, [[Luga]]le, [[Poljarnõi]]le, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärsele Rostovile]] ja [[Tuapse]]le, mis said [[lahingukuulsuse linn]]a aunimetuse.<ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>
 
== Vaata ka ==
* [[Nõukogude Liidu kangelane]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
*[[Nõukogude Liidu kangelane]]
 
[[Kategooria:Nõukogude Liidu autasud]]
109 334

muudatust