Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Diiselmootor nõuab käivitamisel suure surveastme tõttu väntvõlli pööramiseks suuremat jõudu kui samasuguse silindritöömahuga bensiinimootor, seetõttu vajab diiselmootor võimsamat starterit ja akut. Diiselmootoreid käivitatakse ka suruõhuga, mida juhtakse silindritesse vajalikus järjekorras.
Üks märkimisväärsemaid diiselmootorite miinuseid seisneb suvise diiselkütuse tahkestumises madalal õhutemperatuuril. Samuti on diiselmootorid tundlikud kütuse saastatuse suhtes. Diiselmootori kütusesüsteem on keerulisem ja kallim remontida (pihustid ja kõrgsurvepump). Diiselmootorite võimsus sama silindrimahu juures on üldjuhul madalam kui bensiinimootoritel, kuigi diiselmootorite väntvõlli väändemoment üldjuhul on suurem. Viimase ajani on peetud diiselmootoreid rohkem saastavaks kui bensiinimootoreid. Olukord on muutunud ''[[Common rail]]'<nowiki/>''i (ühisanumpritsega pihustid, mida juhib elektrooniline "aju") kasutuselevõtuga. Kui tavalise mehaanilise [[sissepritse]] puhul on pihustites rõhk 100–400 baari, siis uutes ''Common rail'''i tüüpi pihustites on rõhk 1000–2500 baari.
==Viited==
| |||