Tartu liiklus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Riia tn, Tartu.jpg|pisi|[[Riia tänav]]a algus Tartus. Riia tänav on üks Tartu liikluse tuiksooni, kesklinnas ristub see Turu tänava ja Vabaduse puiesteega
'''Tartu liikluse''' aluseks on [[Tartu]] tänavavõrgustik, mida poolitab [[Emajõgi]].
6. rida:
==Tänavad==
{{vaata|Tartu tänavate loend}}
Tartu tänavate kogupikkus aastal 2003 oli 322 km ja nende pindala 1. jaanuar 2007 seisuga oli 420
Peamised liiklusvood kulgevad mööda järgmisi tänavaid<ref name="9QDpS" /> :
76. rida:
==Bussiliiklus==
{{vaata|Tartu ühistranspordiliinid}}
[[
2007. aasta augustis reorganiseeriti kõik Tartu linna bussiliinid: senised ringliinid kaotati, asemele loodi kahe lõpp-punktiga liinid. Reorganiseerimine tõi rahva seas kaasa vastakaid arvamusi, peamiselt ei oldud uue liinivõrguga rahul.<ref name="rGjjS" />
99. rida:
Ehkki Nõukogude ajal ühendas Tartut [[Pihkva]]ga laevaliin, pole seda korduvatele plaanidele vaatamata hiljem taas tööle saadud. Aeg-ajalt on käinud regulaarliin [[Piirissaar]]ele. Põhilise osa Tartu laevaliiklusest moodustavad siiski huvireisid mööda Emajõge ja vähemal määral [[Peipsi]]le ning eraomanike paatide ja kaatrite liiklus Emajõel. Huvisõite korraldavad [[AS Tartu Sadam]], [[OÜ Rootsiküla Rand]] ja [[Seto Line Reisid OÜ]] [[mootorlaev]]adega, samuti [[Emajõe Lodjaselts]] [[lodi|lodjaga]] "[[Jõmmu]]" ja [[viikingilaev]]aga "[[Turm]]".
Infrastruktuur piirdub suuresti [[Tartu jõesadam]]aga kesklinnas, kus on mitu kaid [[Atlantis (klubi)|Atlantise]]-esisest [[Dorpati hotell]]i taguseni, ning [[Rebase tänava sadam]]aga. Lisaks on Tartus mitmel pool [[paadisild]]u. Varem tegutses ka paaditankla, kuid 2012. aasta suveks loobuti sellest kõrgete lõivude ja [[tagatisraha]] nõude tõttu. 2014. aasta sügisel avatud [[Karlova sadam]]as on 40
==Jalgrattad==
[[Pilt:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg|pisi|Tartu kui jalgrattalinn on pälvinud ka grafitikunstnike tähelepanu]]
[[Pilt:Tour_of_Estonia_Tartu_GP_30.05.2015_13.jpg|pisi|
2006. aastal avaldatud Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeemi kohaselt oli Tartus kolme liiki jalgrattateid: ühise või joonega eraldatud liikumisalaga [[jalgratas]]tele ja muule [[kergliiklus]]ele ning sõiduteel joonega eraldatud rajad ratturitele. Üksnes jalgrattaliikluseks mõeldud teid polnud. Jalgratta- ja kergliiklusteid leidus tollal järgmistel tänavatel: Riia, Ravila, Väike-Kaar, Näituse, Betooni, Tuglase, Kesk, Võru, Turu, Pikk, Roosi, Kalda tee, Anne, Mõisavahe, Jaama. Samuti olid jalgrattateede mõnedel vanalinna ümbruse tänavatel ja Sõpruse sillal. Teedevõrgustiku põhiprobleemina nähti selle "tükatisust", väljaehitamist üksikute lõikude kaupa, mitte tervikmarsruute arvestades.<ref name="skeem" />
| |||