Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
52. rida:
== Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid ==
{{vaata|Eesti NSV haldusjaotus}}
[[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni]] § 14. kohaselt kuulusid ENSV koosseisu maakonnad: [[Harju maakond|Harju]]maa, [[Järva maakond|Järva]]maa, [[Lääne maakond|Lääne]]maa, [[Petseri maakond|Petseri]]maa, [[Pärnu maakond|Pär­nu]]maa, [[Saare maakond|Saare]]maa, [[Tartu maakond|Tartu]]maa, [[Valga maakond|Valga]]maa, [[Viljandi maakond|Viljandi]]­maa, [[Viru maakond|Viru]]maa, [[Võru maakond|Võru]]maa ja linnad: [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Narva]] ja [[Pärnu]], mis ei kuulunud [[maakond]]adesse.
 
Eesti NSV territoorium jäi kuni [[1945]]. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa Eesti NSV territooriumist (alad [[Narva jõgi|Narva jõest]] idas ning peaaegu kogu [[Petserimaa]]) lülitati [[Vene NFSV]] koosseisu. NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju ''de jure'' edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetatakse Eesti idapiiri Eestis [[kontrolljoon]]eks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks.
Küsimus Eesti Vabariigi piirist ei ole seetõttu seotud [[Helsingi lepped|Helsingi lepetega]], millega Euroopa riigid nõustusid II maailmasõja järgsete piiride muutumatusega. Esiteks ei osalenud Helsingi tippkohtumisel Eesti Vabariigi esindajad, teiseks muudeti Eesti Vabariigi territooriumil moodustatud okupatsioonivõimu haldusüksuse, mitte Eesti Vabariigi piire ning kolmandaks toimus see pärast II maailmasõja lõppu.