Erinevus lehekülje "Küte" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 73 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (kekkond > keskkond)
P (pisitoimetamine)
 
'''Küte''' on eluruumide ja esemete temperatuuri tõstmine kõrgemale ümbritseva keskkonna temperatuurist ja hoidmine sellel tasemel. Külma kliimaga aladel tuleb kütta elamuid, kontoreid, koole, lasteaedu, tootmis-, loomapidamis-, kasvuhooneid jms.<ref>Küte, Eesti Entsüklopeedia, 5. kd, Tallinn: Kirjastus, Valgus, 1990.341., lk 341.</ref> Kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme ja soojusallikaid.
<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk 360.</ref>
 
== Küttesüsteemid==
Küttesüsteemid võivad olla:
* keskküte (kaug-, lokaalküte)
* kohtküte (ahi-, põrand-, kiirgus, elekterküte)
'''Kesk­küttesüsteemis''' köetakse ühest soojusallikast, [[katlamaja]]st kas paljusid hooneid, siis on tegemist '''[[kaugküte|kaugküttega]]''', või katel kütab ühe hoone ruume siis on räägitakse '''[[lokaalküte|lokaalküttest]]'''. Soojuskandja liigist sõltuvalt võivad keskküttesüsteemid olla aur-, vesi- või õhkküttesüsteemid. [[Aurküte]]t kasutatakse peamiselt tööstushoonetes, kui tehnoloogilises protsessis on vaja auru kasutada. Aur on siin üle 100 &degnbsp;°C temperauuriga ja küttekeha ning aurutorustik peab olema ohutuse tagamiseks inimeste puutepiirkonnast väljaspool, seda on raske tagada eluruumides. See-eest on aga aurkütte torustik väiksema läbimõõduga ja radiaatorid väiksema pinnaga võrreldes vesiküttega. Elamutes ja ühiskondlikes hoonetes on kasutusel peamiselt [[vesiküte]]. Soojuskandja (vee) liikumisviisist lähtuvalt on loomuliku või sundringlusega (tsirkulatsiooniga) küttesüsteeme. .
 
Ruumis saadakse soojusenergia küttetekehalt ([[radiaator]], [[konvektor]], [[kalorifeer]]), mille ülesandeks on soojuse ülekandmine soojuskandjalt ruumi õhku. Soojus kandub ruumi [[kiirgus]]e, [[konvektsioon]]i ja [[soojusjuhtivus]]e teel. Mida siledam on küttekeha, seda enam annab ta soojust ruumi kiirguse teel, kuid seda väiksem on ta kogupind. Küttekehale esitatakse peale tehniliste nõuete ka esteetilisi, hügieeni- ja majanduslikke nõudeid. Küttekeha pinnatemperatuur ei või olla üle 80…90 &degnbsp;°C.
 
[[Konvektori]]d annavad üle 75% soojusest konvektsiooni teel ja [[radiaator]]idradiaatorid anna­vad üle 25% kiirguse teel. Üldjuhul võivad küttekehad olla toruküttekehad, ribi­torud ja eluruumides ning ärihoonetes kasutamiseks plaat- või ribiradiaatorid. Keskküttesüsteemis reguleeritakse küttevõimsust hoone kogu süsteemis [[soojussõlm]]es vastavalt välisõhu temperatuurile ja iga küttekeha võimsust eraldi [[termostaatventiil]]iga ruumi temperatuuri järgi. Soojuskandja temperatuuri reguleerimist nimetatakse kvalitatiivseks reguleerimiseks ja soojuskandja hulga reguleerimist kvantitatiiv­seks reguleerimiseks.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
 
'''Kohtküte''' on selline ruumide kütmisviis, kus kütteseade asub köetavas ruumis. Kohtkütte soojusallikaks (kütteseadmeks) võib olla:
76 042

muudatust