Vikipeedia

Jäätmekütus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt: Mixed municipal waste.JPG|pisi|Segaolmejäätmed]]
'''Jäätmekütuseks''' (inglise keeles ''refuse-derived fuel'') nimetatakse enamasti [[olmejäätmed|olmejäätmetest]] valmistatud kindlate omadustega (tükisuurus, [[tihedus]], koostis) [[kütus]]t<ref name="''esimene''" />.
[[Tootmisprotsess]] kujutab endast segaolmejäätmetest [[metall]]i ja bioloogiliste jäätmete eraldamist mehaanilis-bioloogilise töötluse teel. [[Metall]]idMetallid suunatakse [[taaskasutus]]se ja [[anaeroobne lagunemine|anaeroobselt]] või [[aeroobne lagunemine|aeroobselt]] lagunevad [[jäätmed]], nagu toidujäätmed, stabiliseeritakse [[kompost|komposteerimise]]eerimise teel või suunatakse [[bioreaktor]]isse, kus toodetakse [[biogaas]]i.
Põletamisele minevad jäätmed peenestatakse ja töödeldakse sõltuvalt [[kütus]]ekütuse tarbija nõudmisest.
 
==Tehnoloogia==
Vastavalt [[jäätmed|jäätmete]] sorteeritusele, eelnevale ettevalmistusele ja töötlemisele jagatakse [[jäätmed|jäätmete]] kui [[kütus]]ekütuse kasutamine kaheks<ref name="''teine''" />:
 
*Masspõletus (''incineration'') – kogu jäätmete mass suunatakse esialgsel kujul põletusahjudesse. Põletatakse segaolmejäätmeid, samuti tööstus- ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Jäätmeid pole eelnevalt sorteeritud ega töödeldud, eemaldatud on vaid suuremad mittepõlevad esemed.
 
*Jäätmekütusena põletamine ('''RDF''') – jäätmed on eelnevalt sorteeritud ja vastavalt töödeldud. Võivad olla jahvatatud, purustatud või kokkupressitud kujul.
 
Esimese meetodi puhul transporditakse töötlemata ja sorteerimata jäätmed otse katlamaja territooriumile, sealt liiguvad jäätmed põletusseadmesse. Tekkinud [[tuhk]] suunatakse edasisele töötlemisele või hoiustamisele.
 
Teise meetodi puhul toimub enne põletamist jäätmete töötlemine ja sorteerimine. Eraldatakse [[taaskasutus]]ekstaaskasutuseks kõlblikud materjalid, seejärel töödeldakse jäätmed. Jäätmed kuivatatakse, purustatakse või jahvatatakse ja seejärel pressitakse.
 
==Jäätmekütuse tootmise ja kasutamise eelised==
 
[[Pilt: RDF-pellets.jpg|pisi|Granuleeritud jäätmekütus]]
*Jäätmekütuse tootmisel sorteeritakse jäätmed ja eraldatakse [[taaskasutus]]ekstaaskasutuseks kõlblik materjal, mida masspõletuse puhul praktiliselt ei tehta. Eraldatakse [[raudmetallid|mustmetall]]id, mitmesugused [[mitteraudmetallid|värvilised metall]]id ja mõned [[plast]]id.
*Jäätmekütust on võimalik müüa ja [[rahvusvaheline kaubandus|eksport]]ida.
*Jäätmekütuse tootmisega ja kasutamisega väheneb [[prügila]]tesse ladestavate jäätmete hulk.
37. rida ⟶ 36. rida:
 
*Jäätmete eeltöötlemine põletusseadme koldesse sisestamiseks.
 
*Põletamine, mille produktideks on kuumad gaasid, lend- ja koldetuhk.
 
*Soojusülekanne katlas, kuuma vee või auru tootmine.
 
*Kahjulike heitmete eraldamine suitsugaasidest.
 
*Kolde- ja lendtuha käitlemine.
 
*Puhastatud heitgaaside juhtimine atmosfääri.
 
55. rida ⟶ 49. rida:
 
*kasutatava seadme tootmisvõimsuse järgi,
 
*kasutatavate jäätmete tüübi järgi,
 
*põletusseadme tüübi järgi.
 
68. rida ⟶ 60. rida:
==Nõuded tehasele ja seadmetele==
 
Eestis on jäätmepõletuse nõuded määratud keskkonnaministri määrusega „Jäätmepõletustehase"Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“nõuded"
<ref name="''kuues''" />:
 
*Oluline on saavutada vastav põlemistase, mis tagab põlemisel tekkinud orgaanilise süsiniku üldsisalduse alla 3% või kuumutuskao alla 5% aine kuivmassist.
*Peale viimast põletusõhu sisestamist peab temperatuur olema vähemalt kahe sekundi jooksul 850 º&nbsp;°C.▼
 
*Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850 º&nbsp;°C.▼
▲*Peale viimast põletusõhu sisestamist peab temperatuur olema vähemalt kahe sekundi jooksul 850 ºC.
*Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset [[õhusaastus|õhusaastet]] maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes „Välisõhu"Välisõhu kaitse seaduse“seaduse"<ref name="''seitsmes''" /> nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.▼
 
▲*Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850 ºC.
 
▲*Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset [[õhusaastus|õhusaastet]] maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes „Välisõhu kaitse seaduse“<ref name="''seitsmes''" /> nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.
 
*Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv [[soojus]] tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses.
 
*Tehase väljutavates heitgaasides ei tohi saasteainete sisaldus ületada kehtestatud piirnorme. Heitgaaside koostises tuleb pidevalt jälgida orgaanilise süsiniku, lämmastikoksiidide, vesinikkloriidi, vääveldioksiidi ja teiste saasteainete sisaldust.
 
90. rida ⟶ 77. rida:
 
*2011. aastal avati Tallinnas Suur-Sõjamäel [[Rootsi]] ettevõtte Ragn-Sells jäätmekütusetehas. Tehas on võimeline käitlema kuni 120 000 tonni jäätmeid aastas, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Eesti aastasest olmejäätmete kogusest. Tehases kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed on ainulaadsed nii terves Baltikumis kui ka [[Skandinaavia]]s<ref name="''kaheksas''" />.
 
*Jäätmekütuse tootmisega tegeleb ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS, tootlikkusega 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, kuid ekspordib oma toodangu [[Läti]] Cemexi kontserni kuuluvasse Brocēne tsemenditehasesse<ref name="''üheksas''" />.
*Jäätmekütust kasutab [[alternatiivkütus]]ena Eestis AS Kunda Nordic Tsement oma pöördahjudes, tekkinud [[tuhk]] kasutatakse ära [[tsement|tsemendi]]tootmisetsemenditootmise<ref name="''kümnes''" /> komponendina.▼
 
▲*Jäätmekütust kasutab [[alternatiivkütus]]ena Eestis AS Kunda Nordic Tsement oma pöördahjudes, tekkinud [[tuhk]] kasutatakse ära [[tsement|tsemendi]]tootmise<ref name="''kümnes''" /> komponendina.
 
*Eesti Energia rajas [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaama]] 2013. aastal nüüdisaegse jäätmeenergiaploki, mis toodab elektrit ja soojust segaolemejäätmetest, võimsusega 25 tonni olmejäätmeid tunnis.<ref name="''üheteistkümnes''" />.
 
103. rida ⟶ 87. rida:
 
*Eelpurustus
Esmalt suunatakse jäätmed eelpurustisse, mis vähendab oluliselt jäätmete [[ruumala]] ja tagab suurema [[homogeensus ja heterogeensus|homogeensus]]e. [[Taaskasutus]]eksTaaskasutuseks sobivate materjalide eraldamine muutub lihtsamaks.
 
*Fe-magnet
Fe-magnet eraldab jäätmevoost [[raudmetallid|mustmetallid]], mis suunatakse enamjaolt [[taaskasutus]]setaaskasutusse. Purustatud jäätmed liiguvad sõelale, kus toimub suurema diameetriga jäätmete ja orgaanilise ainese eraldamine.
 
*Orgaaniliste jäätmete kuivatamine
130. rida ⟶ 114. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="''esimene''">[http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Jäätmekütus''. TTÜ, soojustehnika instituut</ref>
<ref name="''teine''">[[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=123879/Lep480L210305.pdf], ''Tehnilis-majanduslik hinnang Eestis''. TTÜ, soojustehnika instituut</ref>
<ref name="''kolmas''">[https://www.riigiteataja.ee/akt/232285], ''Üleriigiline jäätmekava''. Riigiteataja</ref>
<ref name="''viies''">[http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Soojustehnika''. TTÜ</ref>
<ref name="''kuues''">[https://www.riigiteataja.ee/akt/770460], ''Jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded''. Riigiteataja</ref>
<ref name="''seitsmes''">[https://www.riigiteataja.ee/akt/874386], „Välisõhu"Välisõhu kaitse seadus“seadus". Riigiteataja</ref>
<ref name="''kaheksas''">[http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=98&page=119&action=article&], „Suur"Suur-Sõjamäe jäätmekütusetehas“jäätmekütusetehas". Ragn-Sells</ref>
<ref name="''üheksas''">[http://www.tallinnapostimees.ee/225718/tallinna-prugila-muub-jaatmed-latlastele-kutteks/], „Tallinna"Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS“AS". Postimees</ref>
<ref name="''kümnes''">[http://www.virumaateataja.ee/535338/kunda-nordic-tsement-jatkab-jaatmekutuste-kasutamist/], „Kunda"Kunda Nordic Tsement“Tsement". Virumaa Teataja</ref>
<ref name="''üheteistkümnes''">[https://www.energia.ee/et/organisatsioon/iru], „Iru"Iru elektrijaam". Eesti Energia</ref>
<ref name="''neljas''">[http://www.keskkonnakorraldus.ee/failid/RagnSells/Aruanne/RS_jaatmetehase_KMH_aruanne.pdf], ''Ragn-Sells jäätmetehase aruanne''. Ragn-Sells</ref>
<ref name="''kaheteistkümnes''">[http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/pdf/rdf.pdf], „EL"EL uuring“uuring". EC Europa</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jäätmekütus"