Erinevus lehekülje "Vallakool" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 185 baiti ,  1 aasta eest
P
sortimisvõti par (+ masintoim)
P
P (sortimisvõti par (+ masintoim))
{{See artikkel|räägib luteri usu vallakoolist; õigeusu vallakooli kohta vaata artiklit [[õigeusu vallakool]].}}
 
[[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|[[Heimtali vallakool]]i hoone]]
'''Vallakool''' (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks.
 
==Koolide juhtimisorganid==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadusedEestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadusedLiivimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
 
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]]ade ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium (Venemaa_KeisririikVenemaa Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse.
 
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium|provintsi koolikolleegiumile]]ile. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülemmaakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id.
 
==Koolide arv==
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik.
 
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref name="Liim, A 1917">Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
==Õppeained==
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel.
 
==Ministeeriumikoolid==
Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.<ref> name="Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.<"/ref>
 
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref>
*[[1. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 3 aastat
*[[2. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 5 aastat.
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t ja [[kirikulaul|kirikulaul]]u. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: [[ajalugu]], algteadmisi [[loodusteadus]]est, [[füüsika]]st, [[geograafia]]st ning kuna kooli õppekeel oli vene keel, siis ka [[eesti keel]]t.
 
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid avalikeks [[algkool]]ideks.
 
==Välislingid==
 
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike
*[http://www.puhjag.edu.ee/portaal/index.php?option=com_content&task=view&id=46&Itemid=59 Puhja Gümnaasiumi koduleht koolide ajaloost Eestis]
 
[[Kategooria:Eesti koolid| Vallakool]]
[[Kategooria:Eesti haridus]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]