Vallakool: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vallakool''' (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul.

[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa_talurahvaseadusedEestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa_talurahvaseadusedLiivimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.

Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]]ade ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium (Venemaa_KeisririikVenemaa Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse.

[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium|provintsi koolikolleegiumile]]ile. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülemmaakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id.

Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref name="Liim, A 1917">Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>

19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel.

Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.<ref> name="Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.<"/ref>

1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t ja [[kirikulaul|kirikulaul]]u. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: [[ajalugu]], algteadmisi [[loodusteadus]]est, [[füüsika]]st, [[geograafia]]st ning kuna kooli õppekeel oli vene keel, siis ka [[eesti keel]]t.

[[Kategooria:Eesti koolid| Vallakool]]