Redaktsioon: 1. mai 2019, kell 22:10 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 069 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Ajakirjanikud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuni 2019, kell 22:24 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Ajakirjanik''' on [[ajakirjandus]]es töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib [[info]]t toimuvate ürituste ja aset leidnud [[sündmus]]te, päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta ([[uudiseajakirjandus]]), uurib ja analüüsib lugejatele huvi pakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid ([[uuriv ajakirjandus]], [[olukirjeldus]]ed, portreelood jms žanrid). Üldjuhul tunneb ajakirjanik lisaks ajakirjanduse põhitõdedele ja väärtustele ka [[suhtekorraldus]]e ja [[kommunikatsioon]]i aluseid (näiteks oskab kasutada [[pressiteade\|pressiteateid]] ajakirjandusliku algmaterjalina). Traditsiooniliselt on kirjutavad ajakirjanikud töötanud [[ajaleht\|ajalehtede]] ja [[ajakiri\|ajakirjade]] ~~juures~~toimetustes, rääkivad ajakirjanikud aga [[raadio]]s ja [[televisioon]]is. Tänapäeval hägustab olukorda nn [[uus meedia]]: ka raadio- ja telejaamadel on veebiväljaanded, kuhu kirjutatakse, samas tehakse ajalehtede ja ajakirjade veebi tihti videoid või järelkuulatavaid saateid (''[[podcast]]''<nowiki>'</nowiki>e). Samuti on [[uudisteportaal]]e ja muid [[veebiväljaanne\|veebiväljaandeid]], mil puudub väljund [[trükimeedia]]s, raadios või televisioonis (Eestis näiteks [[Delfi (portaal)\|Delfi]]). Ka ei pea ajakirjanikul olema alalist töökohta kindla väljaande toimetuses: juba ajakirjanduse algusaegadest on paljud ajakirjanikud olnud [[vabakutseline\|vabakutselised]], tehes kaastööd eri väljaannetesse tükitööna või muude kokkulepete alusel, internetiajastul on hakatud ka mitmeid [[blog]]ijaid ajakirjanikeks pidama. Harva on ajakirjaniku ametinimetus "ajakirjanik", pigem on see [[katusmõiste]], mille alla kuuluvad mitmed ajakirjandusliku protsessi osalised: [[reporter]]id, toimetajad, rubriigi- ja küljetoimetajad, [[saatejuht\|saatejuhid]] jt. Ajakirjanikuks peetakse siiski vaid neid ajakirjanduses töötavaid inimesi, kes annavad otsese panuse väljaande põhisisusse, mitte näiteks [[produtsente]], [[korrektor]]eid, [[kujundaja]]id, [[teleoperaator]]eid ega [[reklaam]]itöötajaid. Ajakirjandustöö keerukuse ja asutuste erineva tööjaotuse tõttu on mõni amet, näiteks [[diktor]], kahe kategooria vahepeal. 21. rida: ==Slängiväljendid== Eesti keeles on juba teise maailmasõja eelsest ajast kasutatud ajakirjanike kohta väljendit ''leheneeger''. Mõnikord peetakse seda halvustavaks, kuid ~~leheneegriteks~~enamasti ~~võidakse~~nimetatakse ajakirjanikke ~~nimetada~~leheneegriteks ilma kamingi halvakspanuta või eneseirooniliselt. [[Ervin Aleve]] mälestuste kohaselt "käis väljend rohkem noore, uudistejahti pidava reporteri, mitte aga juhtkirju kirjutava toimetaja kohta. Võimalik, et reporteri tööd seostati kunagi Aafrika ja selle elanikkonna orjatööga."<ref>Ervin Aleve [http://www.eesti.ca/leheneegrina-mineviku-eestis/article7576 "Leheneegrina mineviku Eestis"] [[Estonian World Review]], 30. juuli 2004</ref> Sõna päritolu kohta on mitmesuguseid oletusi: ühe kohaselt on see seotud [[trükivärv]]iga, mis vanasti ajakirjanikke määris, teise kohaselt moodustatud [[saksa keel\|saksa]] sõna ''Blattneger'' eeskujul, mis algselt tähistas variautorit.

Ajakirjanik: erinevus redaktsioonide vahel