Alfamitmekesisus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Alfamitmekesisus''' (lühendina <math display="inline">\alpha</math>-mitmekesisus) on bioloogias indeks, millega saab arvuliselt väljendada ühe ala [[liigiline mitmekesisus|liigilist mitmekesisust]]<ref>{{Netiviide|Autor=A. Kumar|URL=https://botany.ut.ee/sites/default/files/www_ut/bakalaureusetoo_annika_kumar.pdf|Pealkiri=Taimekoosluse fülogeneetilise beetamitmekesisuse varieerumine ökoloogilistel ja evolutsioonilistel põhjustel|Väljaanne=Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut|Aeg=2017|Kasutatud=02.03.2018}}</ref>. Alfamitmekesisuse mõiste võttis kasutusele [[Robert Whittaker]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=W. E. Westman, R. K. Peet|pealkiri=Robert H. Whittaker (1920-1980): The man and his work.|aasta=1982|koht=|kirjastus=Junk Publishers|lehekülg=109-110|DOI=https://doi.org/10.1007/978-94-009-5526-4_2}}</ref> koos [[Beetamitmekesisus|βbeeta-]] ja [[Gammamitmekesisus|γ-gamma]]mitmekesisusega. Whittaker uuris erinevate organismide mitmekesisust mitmetes elupaikades ning jagas selle määratavaks kahe näitaja järgi. 1) <math display="inline">\alpha</math>-mitmekesisus, mis kirjeldab kindla ala liigilist mitmekesisust ja 2) [[Beetamitmekesisus|β-mitmekesisus]], mis kirjeldab samatasemeliste koosluste liigilise koosseisu omavahelist erinevust. Nendest kahes kokku tekib [[Gammamitmekesisus|γ-mitmekesisus]], mis väljendab kindla ala liigilist mitmekesisust.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=R. D. Routledge|pealkiri=On Whittaker's Components of Diversity|aasta=2012|koht=|kirjastus=Ecology|lehekülg=}}</ref>

Alfamitmekesisust mõistetakse tihti erinevalt. Ka Whittaker ise kasutas seda mitmes mõistes.<ref name=":0" />  Seda saab hinnata liikide arvuga pinnaühikul või lisaks hinnates liikide osalevuse hulgalisi suhteid.<ref>{{Raamatuviide|autor=V. Masing|pealkiri=Ökoloogialeksikon|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref>

Whittaker kasutas endaoma uurimustes <mathalfamitmekesisuse display="inline">\alpha</math>-mitmekesisuse defintisoonidefinitsiooni erinevalt. Esmalt nimetab ta alfamitmekesisust liigirikkuseks kindla kogukonna sees. Teiseks defineerib ta alfamitmekesisuse liikide arvu [[Aritmeetiline keskmine|keskmisega]] ja viimaks kirjeldab seda ühes proovide komplektis, ühe proovi liikide arvuna, võrreldes keskmise liikide arvuga proovides kokku.<ref>{{Raamatuviide|autor=R. H. Whittaker|pealkiri=Vegetation of the Siskiyou Mountains, Oregon and California. Ecol Monogr|aasta=1960|koht=|kirjastus=Ecol Monogr|lehekülg=279–338}}</ref>

Viimase definitsiooni juurde lisas Whittaker ka valemi, milles ütles, et β= γ/<math display="inline">\alpha</math> on võimalik arvutada läbi <math>S_c/\bar{S}</math>, kus  <math>S_c</math> on kõikide liikide arv terves proovide komplektis ning <math>\bar{S}</math> on keskmine liikide arv ühes proovis. Kui alfaks loetaks liikide mitmekesisust ühes kindlas proovis, siis iga uurimus omistaks endale sama palju alfa parameetreid, kui oleks proove.

Whittakkeri idee aga, oli kirjeldada ühte andmete kogumikku ühe alfa- ja ühe beeta väärtusegabeetaväärtusega, mis tõttumistõttu kõige õigem definitsioonalfamitmekesisuse alfamitmekesisuseledefinitsioon on keskmine liikide mitmekesisus proovide kohta.<ref>{{Raamatuviide|autor=H. Tuomisto|pealkiri=Commentary: do we have a consistent terminology for species diversity? Yes, if we choose to use it.|aasta=2011|koht=|kirjastus=Oecologia|lehekülg=}}</ref>

Kõige asjakohasem mõõt <math display="inline">\alpha</math>-mitmekesisuselealfamitmekesisusele on lihtsalt ''S'' (keskmine liikide arv proovis). Kui andmestik on korjatud erinevatesteri [[elupaik]]adest samal alal, on valemis ''S''’i parameetriks ''M'', mis tähistab erinevaid elupaiku sama ala siseselt.