Jaak Olep: erinevus redaktsioonide vahel

Ta lõpetas [[1964]]. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i ja astus Tartu Ülikooli. Võeti sügisel 1964. aastal [[Nõukogude armee|Nõukogude Armeesse]], kus teenis lennuväes. Tuli ülikooli tagasi [[1966]]. aastal ning lõpetas selle [[1971]]. aastal. Oli 1971–1977 ajalehe [[Sirp ja Vasar]] korrespondent ning aastani [[1980]] selle kunsti ja arhitektuuri lehekülgede toimetaja. Aastatel 1980–1983 töötas Tallinna sadama tollis kunsti ja väärismetallide eksperdina, kus aitas kaasa sel ajal ebasoosingus olnud Eesti edumeelsete kunstnike tööde ja näituste viimisele välismaale. Töötas aastatel 1983–1987 kombinaadis [[ARS]] monumentaalkunsti ateljee kunstilise juhina. Ajavahemikul 1981–1985 oli ta ajakirja [[Kunst ja Kodu]] koostaja. Aastatel 1990–1991 töötas ta ajakirja Poliitika peatoimetajana ja hiljem mitmemitmes Tallinna ajalehe juuresajalehes, kirjutades samal ajal ka mitmeid kaasaegset kunsti kajastavaid artikleid ajakirjale [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja ajalehele [[Eesti Aeg]] (varjunimede all '''Adam Krikk''', '''Gustav Pähkel''', '''Jürgen Rupski''' all).

SisearhitektTa oli sisearhitekt [[Maria Olep]]i abikaasa, teatrikunstnik [[Jaak Olep vanem|Jaak Olepi]] (1910–1971) poeg, [[Tiina Pikamäe]] vend.<ref name="ETBL" />

*1986 Kunstniku assistent– [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepast]] rääkivasrääkiva mängufilmismängufilmi "[[Saja aasta pärast mais]]" kunstniku assistent

*1983 Stsenarist– naisskulptor [[Aime Kuulbusch-Mölder|Aime Kuulbuschist]] rääkivasrääkiva dokumentaalfilmisdokumentaalfilmi "Visioon" stsenarist