Bob Geldof: erinevus redaktsioonide vahel

'''Robert Frederick Zenon "Bob" Geldof''', [[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1951]]) on [[Iirimaa|Iiri]] [[laulja]], laulukirjutaja ja ühiskondlik [[aktivist]],. kes

Ta on üles astunud ka [[näitleja]]na.<ref name="m4RjT" /> Ta sai kuulsaks [[punk rock|punk-roki]] [[muusikastiil]]i tekkimise ajal [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus ja [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses [[Iirimaa|Iiri]] [[rokkmuusika|rokkbändi]] [[The Boomtown Rats]] [[laulja]]na.

Bob õppis [[katoliiklus|katoliiklikus]] Blackrocki [[Keskkool]]is, kus teda kiusati tema kolmanda eesnime Zenon pärast ja selle tõttu, et ta mängis [[ragbi]]t.<ref name="Gq9vL" /> Pärast töötamist [[lihunik]]u, teetöölise ja konserveerijana võetisai ta tööletööd muusika[[ajakirjanik|ajakirjanikuna]]uks [[Vancouver]]is [[Kanada]]s [[ajaleht|ajaleheajalehes]] „TheThe Georgia Straight“ juuresStraight.<ref name="rFXdU" />

Geldofi kauaaegne tüdruksõber ja hilisem [[abikaasa]] oli muusika[[ajakirjanik]] [[Paula Yates]], kes sai tuntuks [[Ühendkuningriik|Briti]] muusikalise teleprogrammimuusikasaate "The Tube" ([[1982]]–[[1987]]) saatejuhina ja hommikuprogrammishommikusaate "SuurThe Big HommikusöökBreakfast" otse voodist tehtud [[intervjuu]]dega.<ref name="qbPi0" /> Geldof kohtus Yatesiga [[bänd]]i [[The Boomtown Rats]] tegevuse algusaastatel, kui naisest oli saanud [[bänd]]i kirglik fänn. Neist sai paar [[1976]]. aastal, kui Yates lendas [[bänd]]i juurde [[Pariis]]i, et meest üllatada.<ref name="SBC7M" /> 31. [[märts]]il [[1983]] sündis neil tütar Fifi Trixibelle Geldof. Pärast kümmet aastat kooselu [[abielu|abiellusid]] nad [[1986]]. aasta [[juuni]]s [[Las Vegas]]es. Hiljem sündis neil veel kaks tütart: Peaches Honeyblossom Geldof ja Little Pixie Geldof. Bob Geldof on teatanud, et lapsed peavad tema [[muusika]]t „pasaks“ ja teda ennast „häbiplekiks“.<ref name="fleuK" />

[[1975]]. aastal, pärast [[Kanada]]st [[Iirimaa]]le naasmist, sai Geldofist ansambli [[The Boomtown Rats]] [[laulja]]. [[Bänd]] tegi [[punk|pungi]] mõjutustega [[rokkmuusika]]t ja oli seotud [[punk]]liikumisega.<ref name="7Uu9r" /> [[1978]]. aastal valmis neil esimene esikoha [[singel]] [[Ühendkuningriik|Briti]] edetabelis „Rat Trap“.<ref name="o0chd" /> Rahvusvahelise tuntuse saavutasid nad [[1979]]. aastal järgmise esikoha [[singel|singliga]] „I Don't Like Mondays“.<ref name="qdfRT" /> Selle laulu edu oli vastuoluline, kuna Geldof kirjutas selle [[California]]s toimunud [[koolitulistamine|koolitulistamise]] mõjul. Kuueteistaastane tulistaja [[Brenda Spencer]] põhjendas oma tegu sellega, et talle ei meeldi [[esmaspäev]]ad.<ref name="IULsa" /> [[1980]]. aastal tuli [[bänd]]il välja [[album]] „Mondo Bongo“. Sellel sisalduv laul „Up All Night“<ref name="lOGAC" /> oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] hitt ja selle videot näidati tihti [[MTV]]-s.

Geldof lahkus bändist [[1986]]. aastal, et alustada soolokarjääri ja avaldada oma [[autobiograafia]] „Is That It?“, millest sai [[ÜhendkuningriikSuurbritannia|ÜhendkuningriigisSuurbritannias]] [[menuk]].<ref name="bRWP1" /> Tema esimesed sooloplaadid läksid suhteliselt hästi müügiks ning sündisid hitid „This Is The World Calling“<ref name="grbUY" /> ja „The Great Song of Indifference“.<ref name="W8Sym" /><ref name="umYHi" /> Aeg-ajalt esines Geldof ka koos teiste artistidega, näiteks [[David Gilmour]]iga [[bänd]]ist [[Pink Floyd]] laulu „Comfortably Numb“ esitamisel.<ref name="RnKIh" /> [[1992]]. aastal esines ta vanal [[Wembley staadion]]il [[Freddie Mercury]] mälestuskontserdil koos teiste [[Queen]]i liikmetega, lauldes laulu „Too Late God“, mille ta oli kirjutanud koos Mercuryga.<ref name="9KJDE" />

[[2005]]. aastal pöördus Geldof oma muusikukarjääri juurde tagasi ja andis välja oma soolo[[album]]ite kogumiku „Great Songs of Indifference – The Anthology 1986 – 2001“.<ref name="GcRHX" /> Pärast seda läks ta kontsertuurilekontserditurneele. [[2006]]. aasta [[juuli]]s saabus Geldof [[kontsert]]i andma [[Milano]] Arena Civica staadionile, kuhu mahub 12 000 inimest. Selgus, et korraldajad ei olnud pileteid vabamüüki pannud ja kohale tuli 45 pealtvaatajat. Geldof keeldus lavale minemast, kuid jagas selle asemel fännidele [[autogramm]]e.<ref name="688SH" />

Bob Geldofi esimene suurem [[heategevus]]lik ülesastumine toimus [[1981]]. aasta [[september|septembris]], kui ta osales [[Amnesty International]]i [[heategevus]]sõul The Secret Policemen's Other Ball ja esitas sooloversiooni laulust „I Don't Like Mondays“.<ref name="kCXbc" /> Sellega külvati seeme viljakaleviljakasse pinnaselpinda janing alguse sai Geldofi tegevus [[ühiskondlik liikumine|ühiskondliku aktivistina]].

Esimese nädala jooksul sai sellest kõige kiiremini müüdud [[singel]] [[Ühendkuningriik|ÜhendkuningriigiSuurbritannia]] ajaloos ja see jõudis edetabeli esikohale. MüügiarvugaLäbimüügiga üle kolme miljoni eksemplari sai sellest [[ÜhendkuningriikSuurbritannia|ÜhendkuningriigisSuurbritannias]] tolleks ajaks enim müüdud [[singel]], seda tiitlit hoiti peaaegu 13 aastat.<ref name="30IGq" /> Lisaks oli [[singel]] suur hitt [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, jõudes 13. kohale [[Billboard Hot 100]] edetabelis. [[singel|Singli]] müügiga koguti neliteist miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="SZEhl" />

[[13. juuli]]l [[1985]] toimus Bob Geldofi, [[Midge Ure]], [[Harvey Goldsmith]]i ja [[Bill Graham]]i organiseeritud [[kontsert]] "[[Live Aid]]" – tohutu üritus, mis toimus üheaegselt [[London]]i [[Wembley Staadion]]il ja [[John F. Kennedy]] staadionil [[Philadelphia]]s. Tänu [[BBC]] enneolematule otsusele vabastada oma kava kuueteisttunnise rokk-kontserdi jaoks, kanti üritust otsesaatena üle [[Ühendkuningriik|ÜhendkuningriigiSuurbritannia]] [[televisioon]]is ja [[raadio]]s.<ref name="QNJ6H" />