Austria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
48. rida:
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastuvõetud konstitutsioonil, mille kohaselt on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni täiendati 1929. aastal ning taaskehtestati 1945. aastal. Riigipeaks on föderaalpresident (''Bundespräsident''), kes valitakse otse rahva poolt. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsus on võimalik tagandada presidendi dekreediga või parlamendi alamkoja (''Nationalrat'') mittesalajase hääletuse tulemusel<ref name="K0w4i" />.
Austria parlament koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''ist (ülemkogu). Alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga 5 aasta järel (või alamkoja erakorralise laialisaatmise järel) ning valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik. Erakondade jaoks on kehtestatud 4%
=== Hiljutised arengud===
282. rida:
=== Religioon ===
Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka
Tänapäeval käsitletakse kirikuid kui juriidilisi isikuid, mis alluvad riiklikule seadustikule. Kokku on Austrias 14 ametlikult tunnustatud kirikut ja religioosset kogukonda ning 10 registreeritud uskkonda. Ajalooliselt on olnud mõjukaim katoliku kirik, ehkki alates 20. sajandi teisest poolest on aktiivsete usklike arv pidevalt vähenenud. Jaanuari 2011 seisuga moodustasid registreeritud katoliiklased 64,1% ja protestandid 3,8% elanikkonnast (20. sajandi lõpul vastavalt 74% ja 5%). Traditsiooniliselt maksavad Austria kristlased kirikumaksu (''Kirchenbeitrag''), mis moodustab umbes 1% nende sissetulekust<ref name="phFLe" />.
Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt
Austria juudi kogukond vähenes 1938. aasta 200 000-lt umbes 4500-ni Teise maailmasõja järel. Umbes 65 000 Austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus. Suurem osa praegusest juudi kogukonnast rändas sisse Teise maailmasõja järgsetel kümnenditel, peamiselt Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Religioosselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100<ref name="phFLe" />.
317. rida:
===17.-18. sajand===
1683. aastal kaitsesid mitme Euroopa riigi ühendväed Poola kuninga Jan Sobieski juhtimisel edukalt Viini türklaste eest. Leopold I valitsusajal (1657–1705) jooksul omandas Austria
===19. sajand===
|