Austria: erinevus redaktsioonide vahel

Austria parlament koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''ist (ülemkogu). Alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga 5 aasta järel (või alamkoja erakorralise laialisaatmise järel) ning valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik. Erakondade jaoks on kehtestatud 4%-ne valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43<ref name="hwGI4" />. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat'', mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus<ref name="u4pg6" />. Märgatavat mõju seadusandlikule protsessile omab ka konstitutsioonikohus (''Verfassungsgerichtshof'')<ref name="kACUU" />. Alates 1995. aastast on Euroopa Kohtu otsused Austria suhtes ülimuslikud. Euroopa Inimõiguste Konventsioon on integreeritud Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid<ref name="mDCmf" />.

Põhja- ja Kesk-Saksamaalt lähtunud reformatsiooni järel kujunesid Austria ja Baierimaa 16.–17. sajandil vastureformatsiooni tuumikaladeks. Habsburgide monarhia nägi ennast kui katoliikluse kaitsjaid ning kehtestas ranged seadused selle mõju taastamiseks ja levitamiseks. Olud hakkasid leevenema seoses 18. sajandi valgustusega. 1781. aastal andis keiser Joseph II tolerantsuspatendi, mis võimaldas teistele konfessioonidele piiratud tegevusvabaduse. Usuvabadus deklareeriti konstitutsioonilise aktiga 1867. aastal, millega ühtlasi tunnustati rooma-katoliku kiriku kõrval ka erinevaid ortodoksi (kreeka, serbia, rumeenia, vene, bulgaaria) ja protestantlikke (luterlased, kalvinistid) kirikuid, samuti juute. Pärast Bosnia ja Hertsegoviin annekteerimist 1912. aastal tunnustati ametlikult ka islamit<ref name="phFLe" />.

Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserändajadsisserännanud Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub erinevatesse islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni<ref name="phFLe" />.

1683. aastal kaitsesid mitme Euroopa riigi ühendväed Poola kuninga Jan Sobieski juhtimisel edukalt Viini türklaste eest. Leopold I valitsusajal (1657–1705) jooksul omandas Austria järkjärgultjärk-järgult kontrolli kogu Ungari üle (lõplikult Karlowitzi rahuga 1699). Järgmise keisri Karl VI ajal seisid Habsburgid silmitsi meesliini hääbumisega ning pidid loobuma mitmetest varasematest pretensioonidest. Vastutasuks Pragmaatilise sanktsiooni tunnustamise eest (millega sai keisri pärijaks vanim tütar [[Maria Theresia]]) pidi Austria loovutama erinevaid territooriume ja eesõigusi<ref name="CNFfg" />. Samal ajal algas seoses Preisimaa esilekerkimisega Austria-Preisi vastasseis ja konkurents ülemvõimu pärast Saksa aladel. Koos Venemaa ja Preisimaaga osales Austria Poola esimeses ja kolmandas jagamises (vastavalt 1772 ja 1795).