II Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentinõukogu [[3. november]] [[1918]] Poola iseseisvaks, misjärel andis võimu üle Józef Klemens Piłsudskile ja lõpetas tegevuse.
===Lõuna-Galiitsia ===
Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-[[Galiitsia]]s, kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpolne [[Lääne-Ukraina Rahvavabariik]], piirkonna hõivasid Poola väed novembris 1918.
===Poznańi vojevoodkond===
1918. aasta detsembris hõivasid Poola väed ka [[Weimari vabariik|Saksa]] [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] poolakatega asustatud [[Poznan]]i [[Poseni provints|piirkonna]]. Esimese maailmasõja lõppedes oli provintsi saatus otsustamata. Poolakad nõudsid, et piirkond tuleb liita äsja iseseisvunud Poola vabariigiga, samas sakslased keeldusid mistahes territoriaalsetest järelandmistest. [[Suur-Poola ülestõus (1918–19)|Suur-Poola ülestõus]] puhkes 27. detsembril 1918, päev pärast [[Ignacy Jan Paderewski]] kõnet. Jaanuaris puhkesidki Posenis ägedad lahingud, poolakad suruti järk-järgult tagasi. Antandi tugeval survel oli Saksa valitsus veebruari keskel aga sunnitud andma käsu võitluse lõpetamiseks. Kui Saksa valitsus kirjutas juunis alla [[Versailles' rahu|Versailles’ rahuleping]]ule, loovutati enamus [[Poseni provints]]ist, peamiselt poola enamusega alad Poolale ja reformiti [[Poznańi vojevoodkond (1921–39)|Poznańi vojevoodkonnaks]].
===Sileesia vojevoodkond===
Aastal 1919 läks [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] [[Ülem-Sileesia]] idaosa (etniliste poolakate enamusega) Poola võimu alla kui [[Sileesia vojevoodkond (1920–1939)|Sileesia vojevoodkond]], samas enamasti saksakeelne lääneosa jäi [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] osaks kui äsjaloodud [[Ülem-Sileesia provints]]. Aastatel 1919–1921 toimus Ülem-Sileesia poolakeelse rahva seas kolm [[Sileesia ülestõusud|ülestõusu]]; [[Annabergi lahing]] toimus piirkonnas aastal 1921. [[Ülem-Sileesia plebistsiit|Ülem-Sileesia plebistsiidiga]] märtsis 1921 hääletas 60% enamus Poolaga ühinemise vastu, kus Poola ja Saksa kogukonnad olid selgelt piiritletud. Täpne piir, piiriülese raudteeliikluse säilitamine ja muud vajalikud ühisoperatsioonid, samuti võrdsed õigused kõigile asukatele Ülem-Sileesia mõlemas osas fikseeriti kõik ''Saksa-Poola kokkuleppega Ida-Sileesias'', mis sõlmiti Genfis 15. mail 1922. 20. juunil loovutas [[Weimari vabariik]] ''de facto'' Ülem-Sileesia idaosa, millest sai Sileesia vojevoodkonna osa Poola Vabariigis.
===Cieszyn===
[[23. jaanuar]]il 1919, puhkes [[Tšehhoslovakkia]] ja Poola piirialadel [[Lõuna-Sileesia]]s asuvate [[Cieszyn]]'i (tšehhipäraselt - [[Těšín]]i) ümbruse sega-asustusega alade kuuluvuse üle [[Tšehhi-Poola sõda]]. Tšehhid hõivasid sõjas vaidlusaluse piirkonna ning Poola oli ka rahvusvaheliselt vahendatud rahuleppes sunnitud ala kaotust tunnistama. 1920. aastal vallutas Poola uue sõjaga vaidlusaluse piirkonna Tšehhoslovakkialt tagasi ning Prantsusmaa vahendatud rahuleppe kohaselt pidi Poola tagastama vallutatud aladest osa aladest [[Frydek]]i juures.
| |||