Redaktsioon: 23. oktoober 2018, kell 02:02 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P Istambul > Istanbul Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. mai 2019, kell 11:14 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}{{NPOV}} [[Pilt:Smithsonian map göbekli tepe.jpg\|right\|thumb\|300px\|Asukoht Türgis.]] '''Göbekli Tepe''' on [[arheoloogiamälestis]] [[Türgi]] kaguosas [[Şanlıurfa]]st 15 km põhja pool. Sealsed leiud ulatuvad [[varaneoliitikum]]i (vähemalt umbes 8000 eKr) või isegi [[mesoliitikum]]i{{lisa viide}}. 22. rida: Göbekli Tepe ümbruses elasid umbes 14 000 – 10 000 eKr [[kütid-korilased]].{{lisa viide}} Arvatakse, et Göbekli Tepe rajasid [[kütid-korilased]] [[mesoliitikum]]is või [[varaneoliitikum]]is. Kui tegu on pühamuga, on see maailma vanim teadaolev templikompleks .<ref name="4ZrIv" />. == Ajalugu == Asuala võeti küttide-korilaste poolt kasutusele u 10. aastatuhandel eKr (u 11 500 aastat tagasi) enne üleminekut paiksele eluviisile ja põllundusele. Hüljati ja kaeti seejärel juba lõplikult u 8000 eKr paiku pinnasega. Seejärel oli see küngas pikka aega mingist ajast alates kasutusel põllupidamiseks. Vähemalt 9,5 tuhandeks aastaks jäigi olukord samaks. Göbekli Tepet märgati esimest korda 1964. aasta USA arheoloogide uurimistöö käigus, mis tuvastas, et mägi ei saa olla täiesti looduslik. Ameerika arheoloog Peter Benedict oletas, et selle all on Bütsantsi kalmistu. Praegu toimuvaid 1994. aastal alustatud saksa ja türgi arheoloogide (Saksa Arheoloogia Instituudi (Deutsche Archäologische Institut, DAI) Istanbuli haru koostöö Şanlıurfa muuseumiga). Väljakaevamisi on juhtinud saksa arheoloog Klaus Schmidt (1995–2000: Heidelbergi Ülikool; alates 2001: Saksa Arheoloogiline Instituut). == Kompleks ==▼ [[Pilt:GobeklitepeHeykel.jpg \|left\|thumb\|150px\|]] Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt [[lubjakivi]]st valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3–6 meetri pikkuseid ja 10–20-tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud vaid neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10–30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt üksteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale. [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe] <ref name="LiduA" /> . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi neli tuhat aastat, siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste aeglaselt muutuvate taevaste ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi.▼ == Üleminek neoliitikumi ==▼ ▲== Kompleks == ▲Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt [[lubjakivi]]st valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3–6 meetri pikkuseid ja 10–20-tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud vaid neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10–30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt üksteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe] <ref name="LiduA" /> . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi neli tuhat aastat siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste aeglaselt muutuvate taevaste ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi. ▲== Üleminek neoliitikumi == Göbekli Tepe näitab eelkõige seda, et inimkonnal oli korraga piisavalt vahendeid ja ideid, et luua pühakoda. Sel ajajärgul võidi looduslikku teravilja kasutada enese ülalpidamiseks intensiivsemalt kui enne ja võib-olla hakata seda isegi teadlikult harima. Hiljutised kodustatud nisu võrdlevad DNA analüüsid loodusliku nisuga viitavad, et selle DNA ehituse kõige lähedasemat looduslikku nisu on leida Karaca Dagi mäelt 20 kilomeetri kauguselt Göbekli Tepest. See võib osutada sellele, et on tegemist kohaga, kus on asutud nüüdisaegse nisu eellast esmakordselt intensiivselt, järjepidevalt ja paikselt kasutama ning seejärel ka kodustama. <ref name="lggzW" /> 41. rida ⟶ 40. rida: Samas võib Göbekli Tepe olla vastus ka küsimusele, miks inimene ei leiutanud põllumajandust juba varem. Toitumise kvaliteet polnud eelnevalt veel piisavalt kõrge ja alles siis, kui oli loodud "taimne religioossus", kui ühine usuline alus, võis oodata ka taimede ühist kasutuselevõttu. See "suur hüpe edasi" usus, kui millegi ühiselt tõsiseltvõtmises, toimuski arvatavasti 12 tuhat aastat tagasi Anatoolias.<ref name="AKTqA" /> [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1157784/Do-mysterious-stones-mark-site-Garden-Eden] == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="4ZrIv">"The World's First Temple", Archaeology Magazine, Nov/Dec 2008</ref> 51. rida ⟶ 50. rida: }} == Kirjandus == * David Lewis-Williams et David Pearce : An Accidental revolution? Early Neolithic religion and economic change , Minerva, 17 #4 (July/August, 2006), pp. 29–31. * J. Peters & K. Schmidt: "Animals in the symbolic world of Pre-Pottery Neolithic Göbekli Tepe, south-eastern Turkey: a preliminary assessment." Anthropozoologica 39.1 (2004), 179–218: [http://www.mnhn.fr/museum/front/medias/publication/10613_Peters.pdf] * K. Schmidt: Göbekli Tepe, Southeastern Turkey. A preliminary Report on the 1995–1999 Excavations. In: Palèorient CNRS Ed., Paris 2000: 26.1, 45–54, ISSN 0513-9345: [http://www.persee.fr/web/revues/home/prescript/article/paleo_0153-9345_2000_num_26_1_4697] == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.gobeklitepe.info What is Gobekli Tepe] gobeklitepe.info * [http://www.urgeschichte.org/DieBeweise/GobekliTepe/gobeklitepe.htm Göbekli Tepe – 9000 BC] (''saksa keeles'') * [http://www.dainst.org/index_642_de.html Göbekli Tepe] (''saksa keeles'') * A. Cihat Kürkçüoğlu: [http://www.bibliotecapleyades.net/arqueologia/gobekli_tepe05.htm History of civilization began in Urfa] (''inglise keeles'') * [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1157784/Do-mysterious-stones-mark-site-Garden-Eden.html Do these mysterious stones mark the site of the Garden of Eden?] Daily Mail, 5. märts 2009 (''inglise keeles'') {{koord}} [[Kategooria:Türgi]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Türgis]]

Göbekli Tepe: erinevus redaktsioonide vahel