Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel

Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor'' – [[ladina keel]]es "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale – näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].

 

 

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab<ref>{{netiviide | URL =https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909041 | Pealkiri =Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus =§ 6 | Väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | Aeg =12.06.2005 | Koht = | Väljaandja = | online =18.11.08 | Keel = }}</ref>:

 

==Vaata ka==

 

==Viited==

{{viited}}

 

[[Kategooria:Teadus]]