Punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel

'''Punane nimestik''' ehk '''punane nimistu''' ([[inglise keel]]es ''Red List''), trükitud kujul ka '''punane raamat''' (inglise ''Red Data Book'', lühend ''RDB'') on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. [[IUCNi Punane Nimestik|Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi]] haldab [[Maailma Looduskaitseliit]] (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma [[taim]]e-, [[loom]]a- ja [[seen]]e[[Liik (bioloogia)|liik]]ide (sh mõnede liigisiseste [[takson]]ite) globaalsest [[kaitseseisund]]ist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta.

Punasesse raamatusse kantakse teadlaste kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste taksonite) kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms.

Punane raamat koosneb eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (tavaliselt andmete puuduse tõttu).

Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele.

Üheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse [[elustik]]u mitmekesisuse vähenemist. Et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud [[takson]]itetaksonite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudetakse alles hoida kõik tema [[eluvorm]]id. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid [[1992]]. aastal [[Rio de Janeiro]]s alla [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon|bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile]]ile.

2009. aasta seisuga on IUCNi punasesse nimestikku kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud. See pole aga lõplik arv, sest eriti ohustatud võivad olla veel mitmed tundmatud (kirjeldamata) liigid.

Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud samblaid (37,9%), kolmandik [[suursamblikud|suursamblikke]] (32,6%), üle veerandi selgroogseid (28,4%) ja viiendik soontaimi (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud loomadel, nagu [[kahepaiksed]] (45,4%), [[kalad]] (36,1%) ja [[vähid]] (36%).

Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune [[metsamajandus|metsade majandamisega]] seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad [[veekogud|veekogude]]e muutmisega seotu (15%) ja [[põllumajandus]]lik tegevus (12,9%).

[[Pilt:Status_iucn3.1_EX_et.svg‎|thumbpisi|[[IUCN|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] punase nimistu tähistus]]

<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=270] (vaadatud 25.10.2012)</ref>}}