Minna Canth: erinevus redaktsioonide vahel

'''Minna Canth''', õieti '''Ulrika Wilhelmina''', neiupõlvenimega '''Johnson'''<ref>Huhtala 1998.</ref> ([[19. märts]] [[1844]], [[Tampere]] – [[12. mai]] [[1897]], [[Kuopio]]<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Minna Canth|aasta=14.05.1897|koht=Savo-Karjala|kirjastus=|lehekülg=2}}</ref>) oli Soome esimene naisajakirjanik ja kirjanik, ärinaine, rahvusvaheliste aadete ja kultuurikandja.

Ta sündis Tamperes ja suri 53-aastasenaaastaselt Kuopios<ref name=":0" />, kuhu tema tekstiilikaupmehest isa [[Gustaf Vilhelm Johnson]] perega kolis, kui Minna oli 9-aastane.

Finlaysoni puuvillavabriku meistri ja koduabilise perre sündinudtütar Minna oli perekonnapere kolmas laps. Perekond elas Tampere vaesteagulis, kuid otsesest vaesust peres siiski ei tuntud<ref>{{Netiviide|Autor=Kuopion kaupunki|URL=http://www.minnacanth.kuopio.fi/canth/perhe.htm|Pealkiri=Elämäkerta: Perhe|Väljaanne=Minna Canth 1844–1897|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.

1865. aastal jättiski Minna kooli pooleli, kuid mitte õppimist. Oma isikliku lektori ehk "originelli" lehtori Canthi kaudu pääses Minna nüüd tegema ajalehetööd ning astus esimesed sammud oma kirjanikuteel. Tema esimene ajaleheartikkel kandis pealkirja "Meie tütarde kasvatus" ("Tyttäriemme kasvatus") ning see ilmus ajalehes Keski-Suomi 1874. aastal.

Tänu isiklikele kogemustele ja läbielamistele jälgis Minna Canth tähelepanelikult just naiste elu toonases ühiskonnas. Keeleteadliku ja uudishimuliku kodanikuna sai temast uueneva Euroopa aadete vahendaja ningja oluline arvamusliider toonases Soomes. Teda on nimetatud soomlasliku realismi teerajajaks.<ref>{{Netiviide|Autor=Vuokari, Outi|URL=http://www.minnansalonki.fi/exhibits/show/kirjailija-canth/minnacanth|Pealkiri=Soome keeles: Minnan elämänkerta lyhyesti|Väljaanne=Minnan Salonki|Aeg=|Kasutatud=Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto}}</ref>.

Ta avaldas kümneid näidendeid, tõustes niisellega [[Aleksis Kivi]] kõrvale väärikale kohale Soome näidendikirjanikenäitekirjanike ajaloos. Ent alguses kirjutas naine varjunime altall – näiteks oma esikteose "Novelleja ja kertomuksia" (1878) autor on Wilja.

Canthi sulest ilmusidilmus ka seitse pikka romaani, mitmedmitu jutustusedjutustust, kõned ja ajaleheartiklid, mis olid kõik kirjutatud soome keeles<ref>{{Netiviide|Autor=Vuorikari, Outi|URL=http://www.minnansalonki.fi/exhibits/show/kirjailija-canth/minnacanth|Pealkiri=Minnan elämäkerta lyhyesti|Väljaanne=Minnan Salonki|Väljaandja=Kuopion kaupunginkirjasto – Pohjois-Savon maakuntakirjasto|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Tema tuntuim ja ühiskondlikus plaanis radikaalseim teos on "Töömehe naine" ("Työmiehen vaimo"; 1885). Näidendi vormis kirjutatud teose peategelenapeategelene Johanna on just abiellunud. Selgub aga, et Risto ei olegi hea abielumees, vaid kohe pärast pulmi joob ta noorikuga majja tulnud raha maha ning saadab sedasi perekonna viletsusse. KuidLisaks seegiei pole veel kõik, sestsuuda Risto ei suuda maha jätta ka oma endist armastatut, mustlasneiu Homsantuutat. Mustlasneiule see aga ei meeldi ning kättemaksuks üritab ta meest tappa, selles siiski ebaõnnestudes. Kriitikarahe alla satuvad nii lõpuks nii viinapudel jakui ka meeste ülemvõim abielus.

1895. aastal kirjutas Canth muuhulgas mõrvamüsteeriumimõrvaloo "Anna Liisa", mis käsitleb lapsetappu ja armuandmist. Teoses tuleb esile dostojevskilik nägemus sellest, kuidas tehtut lepitab teo avalik kahetusus.

Canthi Kuopios asuvast kodust – Kanttilast – arenes pikapeale kirjanduse ja aadete keskus, mida kutsuti hellitavalt Minna salongiks<ref>{{Netiviide|Autor=Kuopion kaupunki|URL=http://minnacanth.kuopio.fi/canth/salonki.htm|Pealkiri=Minnan salonki|Väljaanne=Minna Canth 1844–1897|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. SiinSeal avaldati arvamusi ja kirjutati. Põhiteemad olid: töörahva tulevik, naiste positsioon ühiskonnas, rahuliikumine ja kainuse edendamine, [[darvinism]], [[spiritism]], arstiteadused ja hingeabi, kirjandus. Läbivalt arutleti inimese rolli üle kõigi nende aadete keskel argises elus ja parema tuleviku nimel peetud veretus võitluses<ref>{{Raamatuviide|autor=Salminen, Anja|pealkiri=Minna Canthin vieraita Kanttilassa|aasta=24.5.2004|koht=Kuopion kaupunki|kirjastus=|lehekülg=5|url=https://web.archive.org/web/20051118071432/http://www.kuopio.fi/attachments.nsf/Files/010604084641828/$File/Kuopiolainen04.pdf?OpenElement}}</ref>.

Salongis kõlanud mõtted mõjutasid veel aastakümneid hiljemgi Soome arengut. Sündis palju ametlikke seltse ja ühinguid, mis muutsid oluliselt soomlaste mõtteviisi, käitumist ja suhtumisi. Lõpuks ka seaduseidseadusi.

Minna Salongis kogunes ka niinimetatud Kuopio naisintelligents – viis keelevaistu ja avara silmaringiga naist, kelle südameasjaks olid keele- ja kooliõpetus ning naise õiguste avardamine kogu Soomes. Need naised olid [[Elisabeth Stenius-Aarneenkallio]] ([[:fi:Elisabeth_Stenius-Aarneenkallio|:fi]]), Selma Backlund, Elisabeth Ingman, Lydia Herckman ja Minna Canth.

* Elagu kõik intelligentsed mehed.! Rumalad võivad rahus surra.

Minna abiellus oma õppejõuga ning perreneil sündis seitse last. Pärast abikaasa surma, [[1879]]. aastal, saijäi temastta üksikhooldajaüksi laste eest hoolitsema. Naine kolis koos lastega Kuopiosse, lapsepõlvekoju. Samas elasid veel ta ema ja vend, kes pidasid ka pärast isa surma edasi papa asutatud tekstiiliäri.

Peagi kirjutati pereäri kogunisti Minna nimele, naine laiendas pereäri ja hoolitses raamatupidamise eest.