Agraarühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
5. rida:
Jaguneb varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.
[[Pilt:Cambodia buffaloes in paddy fields.jpg|
==Tekkimine==
20. rida ⟶ 19. rida:
Saaduste töötlemine ja tööriistad arenevad. Tekib vajadus käsitööliste järele. Esmalt eralduvad kogukonnast üksikud muudest töödest vabastatud inimesed, keda kogukond üleval peab.<ref name="Raagmaa konspekt" />
Varaagraarne tootmisviis vajas varude tekitamist ja säilitamist, vähemalt ühest saagist teiseni. Tagavarasid oli võimalik ka röövida, samas ka selle eest kaitsta. Varaagraarsel ajastul hakkasid kogukonnad ühinema hõimudeks, kes pealikute juhtimisel korraldasid röövretki ja lõid neid ka tagasi<ref name="Raagmaa konspekt" />. Tekkisid suuremad inimasumid, millest kujunesid hiljem [[linn]]ad ja algas algse [[riik]]luse areng. Esimesed teadaolevad tekkisid [[Mesopotaamia]]s ja [[Pärsia]]s.
Algas inimeste [[kihistumine]]. Ajapikku kujunes välja religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit.
32. rida ⟶ 31. rida:
Hakkas arenema [[teedeehitus]], kiirenes linnade areng ja hoogustus riikide teke. Arenes [[kaubandus]]. Osa inimesi eraldus põllumajandustootmisest ja hakkas tegelema toodangu vahendamisega<ref name="Richerson" />.
See põhjustas omakorda suuremat kihistumist. Rahalise ja religioosse eliidi teke, mis algas juba varaagraarse ühiskonnas, viis omakorda suurema omakasuihaluseni. [[Orjandus]] ja orjakaubandus on hilisagraarse ühiskonnakorralduse sünnitised<ref name="Richerson" />.
[[Käsitööndus]]e teke jääb samuti hilisagraarsesse ühiskonnaperioodi. [[Käsitööline]] eraldub põlluharijast ja suundub enamasti linna või mõnda suuremasse asulasse, kuhu ta rajab töökoja. Oma toodangut vahetab ta esialgu põlluharijatega toidu vastu, kuid hiljem hakkab ta seda müüma. Just käsitöönduse areng pani aluse tööstustootmise tekkele, mis omakorda viis ühiskonna arengu
[[Veondus]]e areng ja ülemkihi kasvavad vajadused tekitavad hilisagraarsete ühiskondade vahel [[kaugkaubandus]]e, [[rahvusvahelised majandussuhted]], s.o esimesed [[maailmamajandus]]e alged<ref name="Raagmaa konspekt" />.
38. rida ⟶ 37. rida:
===Hilisagraarsed tootmisviisid<ref name="Raagmaa konspekt" />===
Loodusoludest ja ajaloost tingituna, kujunes välja viis peamist tootmisviisi.
[[
==== 1. Ida-Aasia tootmisviis ====
Tehnoloogiliselt kõige täiuslikum. Toetus teraviljakasvatusele, mida täiendasid köögi- ja puuviljad, [[õlikultuurid]], [[suhkruroog]], [[puuvill]], tööloomakasvatus, samuti jäätmetest toituvate loomade (sead, kodulinnud) pidamine. Ta on püsinud praeguseni valdava, ehkki enam mitte arengut määrava tootmisviisina, elatades kokku umbes 1,5 miljardit inimest Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasia riikide rahvastikust.
87. rida ⟶ 86. rida:
* [http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf Maailmamajanduse geograafia. Agraarühiskond (lk 49–51)]
{{Commons}}
[[Kategooria:Sotsiaalteadused]]
[[Kategooria:Majandus]]
[[Kategooria:Majandusgeograafia]]
| |||