Vikipeedia

Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
PResümee puudub
6. rida:
==Kiirabi ajalugu==
[[Pilt:Edwin Smith Papyrus v2.jpg|pisi|Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst]]
ErakorralistErakorraline meditsiiniabi on antudpärineb ajast, kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni [[20. sajand eKr|20. sajandi]] eKr keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (seal hulgas kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles [[1960. aastad|1960. aastatest]]. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu.
 
Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada [[Vana-Egiptus|vanaegiptlastele]]<ref name="h5RXy" />. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahuni [[günekoloogia|günekoloogiline]] [[papüürus]], on pärit Vana-Egiptusest<ref name="SW5pM" />. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 [[eKr|e.m.a]] pärineva [[meditsiin]]ilise [[traktaat|traktaadiga]]. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb samuti Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüürus<ref name="Npvo7" />, mis on dateeritude aastasse 1500 e.m.a. Edwin Smithi papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist [[lahing]]us [[trauma|vigastatute]] ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi<ref name="4ZAvp" />. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani.
44. rida:
# Haigla erakorralise meditsiini osakonna asjakohane valmisolek ja tegutsemine.
<center><gallery caption="Fotod erakorralise meditsiini üldpõhimõtte peegeldusena">
Pilt:Freeway callbox.jpg| USA [[Maantee]]le paigutatud spetsiaalne hädaabitelefon ([[Kollane|kollases]] karbis) võimaldab kiiret abi kutsumist ka siis, kui [[mobiiltelefon]]i ei ole.
Pilt:An emergency dispatch center in Finland.jpg|Häirekeskus töötleb abikutse. Pildil [[Kerava]] häirekeskus [[Soome]]s.
Pilt:Illustration of cardiopulmonary resuscitation.jpg|Esmaabi südameseiskuse korral.
Pilt:Traffic queue on the A14, Westbound - geograph.org.uk - 955316.jpg|[[Liiklusõnnetus]]e kohta saabunud kiirabimeeskond [[Inglismaa]]l.
Pilt:Parkview hospital er fort wayne.jpg| Haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääs [[Indiana]] osariigis, USAs. Osakond on alalises valmiduses.
</gallery></center>
Kiirabi osutavad spetsiaalse väljaõppega [[meedik]]ud. Kiirabi on mõeldud eluohtliku haigestumise, [[vigastus]]e või [[mürgistus]]e esmaseks [[diagnoos]]imiseks ja [[ravi]]ks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu [[müokardi infarkt]], [[äkksurm]], [[sisemine verejooks]] jmt). Haigetele, kelle elu ei ole ohus, on ettenähtud esmalt plaaniline perearsti või pereõe vastuvõtt, kuhu haiged ise kohale lähevad.
55. rida:
Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida 1960 aastatest. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega<ref name="f9HlW" />. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses [[riik]]ide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme erinevate riikides erinevatel alustel kiirabikorraldust. Parima [[meetod]]i väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused [[trauma]]haige haiglavälise käsitlemise üle. Osa [[Arstide loend|arstidest]] leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal<ref name="yrw5a" />. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi<ref name="9V9CW" />. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni [[õigus]]likes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.
===Kiirabikorralduse franko-germaani ja angloameerikalik suund===
Franko-germaani suuna iseloomulikuks jooneks on märgatavalt suurema mahuga meditsiiniabi andmine sündmuskohal. Kontseptsiooni nimetatakse kiirabiorganisatsioonides üldnimega "stay and play" (eesti k jää kohale ja püüa ravida). Tegemist on lähenemisega, kus eluohtlikus seisundis patsient püütakse sündmuskohal kõigepealt stabiliseerida. AntudSelles kontekstis tähendab stabiliseerimine patsiendi viimist seisundisse, kus eluohtlik seisund on kompenseeritud ja tema seisund eeldatavasti haiglasse transportimise ajal ei halvene. Mõningatel juhtudel rakendatakse sündmuskohal tervistavat ravimetoodikat. Lihtsama iseloomuga abi osutavad erakorralise meditsiini tehnikud ja meditsiiniõed. Keerulisemat abi osutab sündmuskohal arst. Talle alluvad meditsiiniõed ning erakorralise meditsiini tehnikud. Franko-germaani suunda iseloomustab asjaolu, et mehitatud on arsti juhtimise all olevad kiirabibrigaadid. Alternatiivina on arstiga mehitatud väikeauto (nn kiirreageerimisauto), mis läheb appi ühele või teisele õendusbrigaadile. Tulenevalt kõrgemast kvalifikatsioonist ravitakse paljusid haiged kohapeal ning neid ei viida haiglasse ning haiglaid koormatakse vähem. Franko-germaani suund on ennast õigustanud ka eluohtlikust seisundis haigete pikaajalisel (sos.o 20 min ja rohkem) transpordil. Senini ei ole leidnud tõestust, et see on parem organisatoorne praktika lähedal asuva haigla korral. Teatavate variatsioonidega rakendavad sellist kiirabisüsteemi peaaegu kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid. Samuti kasutas sellist lähenemist kogu [[NSVL|NSV Liit]] ning kasutavad selle endised liikmesriigid.
 
Angloameerikaliku kiirabikorralduse juhtmõtet tuntakse kiirabiasutustes väljendi "scoop and run" (eesti k 'tõsta peale ja kiirusta haiglasse') all. Selle süsteemi aluste põhjal ei peaks kiirabi sündmuskohal [[aeg]]a kulutama. Haige tuleb kiiresti asetada kiirabiautosse ja viia lähimasse haiglasse. Angloameerikaliku suuna pooldajad ütlevad, et keeruliste protseduuride tegemine lükkab edasi põhjusliku ravi alguse ja halvendab seeläbi ravitulemusi. Kuivõrd suurt vilumust nõudvaid [[protseduur]]e peetakse sündmuskohal tarbetuteks, siis ei kuulu selle suuna kiirabibrigaadide koosseisudesse akadeemilise meditsiiniharidusega arstid ja õed. Personal koosneb [[parameedik]]utest ja erakorralise meditsiini tehnikutest. Haigeid ei püüta sündmuskohal stabiliseerida, vaid rõhk on sõltumata seisundist kiirel transpordil erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuskohal piirdutakse vaid absoluutselt vältimatu tegevusega nagu seda on elustamine. Parameditsiiniline kiirabi viib haiglasse peaaegu kõik haiged, kes kiirabi kutsuvad. "Scoop and run" põhimõte tundub ennast õigustavat olukorras, kus haiglasse jõudmine võtab vähe aega. Siiski vajatakse sellise süsteemi käigushoidmiseks suhteliselt rohkem kiirabibrigaade ja tihedamat haiglavõrku. Angloameerika suunda rakendavad kiirabikorralduses näiteks [[USA]], [[Austraalia]] ja [[Kanada]]. Parameditsiinilise kiirabi korral on laialt levinud korraldus, kus sündmuskohal olijad konsulteerivad haiglas olevate arstidega.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Franko-germaani ja angloameerika kiirabisüsteemi põhimõtete võrdlus<ref name="leDaa" />
105. rida:
 
==Kiirabi osutavad juriidilised isikud==
[[Eesti]]s nimetatakse kõiki organisatsioone, kes on võimelised osutama kehtestatud nõuetele vastavat haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, kiirabiteenuse pakkujateks. Nimetus tuleneb "[[Tervishoiuteenuste korraldamise seadus]]est". Maailmas on väga erinevaid kiirabikiirabiteenust pakkuvaid organisatsioone. Neist osale on see ainsaks tegevusalaks, teistele aga osaks nende mitmest tegevusalast. Kiirabiteenusepakkujate õiguslik vorm ja alluvussuhted on mitmekesised. Kiirabi on küll olemuslikult [[sisejulgeolek]]u osa, kuid alati ei ole tegemist politsei, päästeteenistuse ja sõjaväega sarnaneva valitsusasutusega. Kiirabiorganisatsioon on olemuselt sageli kombinatsioon vabamalt organiseeritud tervishoiust ning subordinatsioonile orienteeritud asutusest. Seetõttu on ka maailma kiirabiteenusepakkujad erinevad. Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri võimalikest haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi osutavatest [[organisatsioon]]idest.
 
* Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
137. rida:
Kiirabi transpordivahendina mõeldakse iseliikuvat spetsialiseeritud transpordivahendit. Kiirabi transpordivahend võib sobida patsiendi transpordiks, kuid võib olla ka ainult meedikute ja varustuse transpordiks. Kasutatakse nii maismaa-, vee-, kui ka õhutransporti. Seejuures vaadeldakse haiglaeelses erakorralises meditsiinis transpordivahendit kui mõttelist platvormi, kuhu paigutada vajalik varustus. Autodes, õhukitest, veesõidukites ja rongides on abiandmise võimalused üldjoontes samad. Mootor- ja jalgratastele paigutatud varustusekomplekt on väiksemate võimalustega. Kuivõrd inimene elab [[maismaa]]l, siis kõige rohkem kasutatakse maismaatransporti. Õhukitest kasutatakse parema manööverdusvõime tõttu enam helikoptereid. Transpordivahend valitakse otstarbekuse põhjal. Otstarbekas on transpordivahend, mis viib abiandjad kiiresti kohale ja on ühtlasi majanduslikult optimaalne.
<center><gallery caption="Kiirabi transpordivahendid">
Pilt:Motorcycle paramedic London Ambulance Service.jpg| [[Mootorratas|Kiirabimootorratas]] [[London]]is.
Pilt:Scilly Isles Ambulance Service alongside Tresco quay.jpg|[[Kaater|Kiirabikaater]] Inglismaal.
Pilt:Scottish Ambulance Service Eurocopter EC-135T-1 McKnight-1.jpg|[[Helikopter|Kiirabihelikopter]] [[Šotimaa]]l.
Pilt:Ambulance Service of New South Wales Rescue - Hino Ranger.jpg| Kiirabi koosseisus oleva päästeüksuse veoauto Austraalias.
Pilt:Army Medical Service ambulance kitchen car 01.jpg|Kiirabirongid ehk nn sanitaarrongid on vähese mobiilsuse tõttu kasutusest taandumas, kuid mitte päris kadunud.
Pilt:RFDS (VH-AMR) Beechcraft B200C King Air (3).jpg|Kiirabilennuk [[Austraalia]]s.
Pilt:Zdravotnická záchranná služba Jihomoravského kraje Znojmo ambulance.JPG|Kiirabiautod Tšehhi Vabariigis.
Pilt:M113-ambulance-fallujah.jpg| [[Jalaväe lahingumasin]]a [[M113]] baasil valmistatud kiirabisõiduk. M113 on kantud punase risti märk ja masinal puudub relvastus.
Pilt:St John Ambulance cyclists, Belfast, June 2010.JPG|Kiirabijalgrattad Põhja- Iirimaal.
</gallery></center>
 
219. rida:
|Kiirabiautosse paigutatakse põhikanderaam, kühvelraam, vaakummadrats, kandelina(kandetekk) ning kompaktne abikanderaam.
|Tänapäeval nõutakse varustust, mis põhineb standardil EVS-EN 1865:2000, kuid see standard on aegunud<ref name="18ik8" />. Ajakohane standard on EVS-EN 1865-1:2010<ref name="lJz0v" />.<center><gallery>
Pilt:MS1_on_stretcher.jpg| Esiplaanil kiirabi põhikanderaam.
Pilt:Schaufeltrage.jpg|Kühvelraam on kerge ja kompaktne. Raam käib kaheks pooleks lahti, mistõttu ei pea patsienti raamile tõstma.
Pilt:Vakuummatratze.jpg|Vaakummadrats õhuga täidetuna. Madrats surutakse ümber patsiendi. Seejärel pumbatakse [[õhk]] välja ning madrats muutub jäigaks.</gallery></center>
|-
|Lahastamise vahendid
|Kiirabiautosse paigutatakse [[lahas]]ed, mis sobivad [[jäse]]mete [[luumurd]]ude fikseerimiseks. Lisaks on autos mitmes erimõõdus kaelalahased, samuti seljalahas ning kolmnurkrätikud.
|Raskete traumade puhul kasutatakse lahasena ka vaakummadratsit.<center><gallery>
Pilt:Rettungskorsett.jpg| Patsiendile on asetatud kaelalahas ja seljalahas
Pilt:Esmarch original.jpg| F. Esmarch pooltEsmarchi leiutatud algupärane kolmnurkrätik, mis valmistatuna moodsamast [[kangas]]t on kasutusel tänapäevani.</gallery></center>
|-
|Seadmed hapniku manustamiseks ning [[hingamine|hingamise]] abistamiseks
234. rida:
Vaatamata nõudele ei kasutata kiirabis kalliduse ja keerukuse tõttu narkoosiaparaate. Kasutatakse intravenoosseid narkoosimeetodeid, kus anesteetikum manustatakse automaatsüstla abil [[veen]]i. Aspiraator peab vastama standardile EVS-EN ISO 10079-1:1999. See standard on aegunud<ref name="RBbsG" /> Ajakohane standard on EVS-EN ISO 10079-1:2009.
<center><gallery>
Pilt:Ambulance_Volkswagen_T5_interior_(täiendatud_selgitustega).png|Kiirabihapnikusüsteem selgitustega pildil.
Pilt:Aspiratore.jpg|Eestis laialdaselt kasutusel olev aspiraator [[kaubamärk|kaubamärgiga]] LSU.
Pilt:Oxygen_piping.png|Laialdaselt kasutatav hapnikudosaator. Numbrid skaalal näitavad ühikuid Ll/min.
</gallery></center>
|-
243. rida:
|Nõuete järgi peab sfügmomanomeeter vastama standardile EVS-EN 1060-2:1999, kuid see standard on aegunud<ref name="ocgCa" />. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 81060-1:2012.
<center><gallery>
Pilt:Esfigmomanômetro.jpg| Sfügmomanomeeter ehk nn vererõhuaparaat.
Pilt:Clinical_thermometer_38.7.JPG| [[Kehatemperatuur]]i mõõtmiseks kasutatav [[termomeeter]].
Pilt:Puls_oxymeter.jpg|Pulssoksümeeter näitab mõõtekohas hemoglobiini küllastatust hapnikuga.
Pilt:Pristroj_BTL-08_S_ECG.jpg| Mobiilne kardiograaf [[Elektrokardiogramm]]i registreerimiseks.
Pilt:Glucose_test.JPG|[[Veri|Vere]] [[glükoos]]isisalduse mõõtmine glükomeetriga.
</gallery></center>
|-
|Vahendid ravimite manustamiseks
|Ravimite manustamiseks kasutatakse manuaalseid- ja automaatsüstlaid, kanüüle, nebulisaatoreid ning infusioonisüsteeme.
|<center><gallery>
Pilt:Syringe2.jpg|Tüüpiline 10mL10 ml mahuga süstal.
Pilt:Braun Perfusor.jpg| Kiirabis laialdaselt kasutatavkasutatavat automaatsüstlatüüpi tüüp.automaatsüstal
Pilt:Infusionsbesteck.jpg| Tavaline infusioonisüsteem.
Pilt:Different size venous catheters.JPG|Erineva [[diameeter|diameetriga]] veenikanüülid.</gallery></center>
|-
|Vahendid rütmihäirete, südameseiskuse ja raske hingamistee käsitlemiseks
|Nimetatud haigusseisundite käsitlemiseks vajatakse kardiomonitori, defibrillaatorit ning spetsiaalseid vahendeid (intubatsioonitorud, suuavaja, larüngoskoop jmt) hingamistee kindlustamiseks.
|<center><gallery>
Pilt:Biphasischer Defibrillator.jpg|Kardiomonitor- defibrillaator.
Pilt:Materielintubation.jpg|Vahendid hingamistee käsitlemiseks.
Pilt:ZZS MSK, záchranáři, kardiopulmonální resuscitace a endotracheální intubace (03).jpg|Patsiendi viimine juhitavale hingamisele.
 
</center></gallery>
281. rida:
|Enesekaitse- ning väikepäästevahendid
|Enesekaitsevahenditest on kiirabiautos [[pipragaas]]. Päästevahenditest kasutatakse turvavöölõikurit, ohukoonuseid ning pulberkustutit.
|[[Pulberkustuti]] peab nõuete järgi vastama standardile EVS-EN 3–6:1998. AntudSee standard on aegunud<ref name="QyEf8" />. Ajakohane standard on EVS-EN 3–10:2010.
|-
|Sidevahendid
|Kiirabiautosse paigutatakse statsionaarne raadiosaatja. Juhtivliikmele antakse käsiraadiosaatja.
|<center><gallery>
Pilt:Rakel-unit.JPG|Kiirabis kasutusel olevkasutatav statsionaarne raadiosaatja. Pildil keskel (helehall).
</gallery></center>
|}
617. rida:
|
|-
!Teised inhaleeritavad hingamisteede obsttruktiivseteobstruktiivsete haiguste ravimiseks kasutatavad ained R03B
|Antikolinergilised ained R03BB
|
652. rida:
*[[Kaltsiumglükonaat]]
|-
|colspan="6"|Antidoodid on spetsiifliseltspetsiifiliselt valitud ravimid teiste ravimite (ja muude mürkide) põhjustatud mürgistuse ravimiseks. Näiteks kasutatakse etanooli [[metanool]]i ja [[etüleenglükool]]i mürgistuse ravimisel
|-
!Üldtoitained V06
665. rida:
 
===Kiirabi operatiivjuhtimine Eesti Vabariigis===
[[Pilt:Lõuna- ja Kagu- Eest kiirabibrigaadid kaardil..png|pisi|Käesolev foto näitab AS Metrotec positsioneerimistarkvara abil Kagu- ja [[Lõuna-Eesti]] kiirabibrigaadide asukohti. AntudSellel pildil on kõik brigaadid oma [[kiirabibaas]]ides. Roheline värv näitab valmidust uueks väljakutseks]]
Kiirabi haldusküsimustega tegelevad igapäevaselt Terviseameti töötajad. Seevastu hädaabi teadete vastuvõtmise ja kiirabi operatiivjuhtimisega tegeleb [[Häirekeskus]], mis kasutab selleks [[telefonside]]t ja [[raadioside]]t. Hädaabi teated elanikkonnalt võetakse vastu telefoninumbril 112. [[Päästeteenistus]]e, [[politsei]] ja muude operatiivteenistuste poolt teostatud kiirabikutsed võetakse vastu raadioside või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud telefonisidetelefonside vahendusel. Häirekeskuse ülesandeks kiirabikutsete töötlemisel on nende vastuvõtmine, abivajaduse iseloomu määramine, lähima kiirabibrigaadi leidmine, teejuhatuse andmine, kiirabi haige seisundist informeerimine jmt. Samuti otsustab [[päästekorraldaja]], kas sündmuse iseloom nõuab teiste operatiivteenistuste reageerimist. Elektritraumaga seotud kiirabikutsele saadetakse kohale elektriliinide mehaanikud jne. Samuti võib kiirabibrigaad nõuda teiste teenistuste kohalesaatmist, kui häirekeskus seda ise ei teinud ei ole. Mõned kiirabiasutused on omaalgatuslikult paigaldanud sõidukitele asukoha määramise seadmed. Üleriigiliselt plaanitakse transpordivahenditele paigaldada positsioneerimisseadmed 2014. aasta lõpuks<ref name="5KCZI" />. Kiirabibrigaadid on paigutatud Terviseameti määratud teeninduspiirkondadesse<ref name="j55Ll" />. Teeninduspiirkonna olemus on pigem halduslik ega ole kiirabi reageerimispiirkonna aluseks. Põhimõtteliselt võivad kõik kiirabibrigaadid reageerida kogu Eesti riigi ulatuses. Abi kiiremaks jõudmiseks on Häirekeskuses sidunud omavahel [[asula]]d ja kiirabibrigaadid. Nimekirjas on näha igale asulale lähim kiirabibrigaad. Lähima brigaadi hõivatuse korral leiab kiiruselt järgmise brigaadi jne.
====Kiirabikutsete prioriseerimine====
Kiirabikutsete prioriseerimine on kutsete tähtsuse järjekorda seadmine. Häirekeskus jaotab kõik saabunud kiirabikutsed 4 gruppi, mida tähistatakse tähtedega A, B, C ja D<ref name="qXUia" />. Madalaima prioriteediga kutse saab tähise A ja kõrgeima prioriteediga kutse tähise D. Kiirabibrigaadi sündmuskohale saatmine toimub järgmiselt.
700. rida:
Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua.
 
Eestis operatiivvalmiduses olevad kiirabibrigaadid omavad kõik nn valmisoleku seisundit ehk staatust. Staatus kirjeldab kiirabibrigaadi tegevust ja valmidust kiirabikutsele reageerida. Oma staatuse muutusest on kiirabibrigaad kohustatud Häirekeskusele teatama. Teade saadetakse [[SMS|tekstsõnumina]], vajutades raadiosaatja vastavalevastavat nupulenuppu. Kiirabibrigaadi seisundid on kirjeldatud tabelis.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Kiirabibrigaadide seisund operatiivarvestuses ja selle edastamine häirekeskusele
722. rida:
|Lahkun – hõivatud
|Kiirabibrigaad lõpetas abiandmise, pöördub tagasi kiirabibaasi kuid ei saa sõita uuele väljakutsele.
|Kasutatakse siis, kui auto on väga määrdunud, mingi [[ravim]] on lõppenud vmt.
|-
|Kodus
817. rida:
<ref name="o5ZAX">[https://www.riigiteataja.ee/akt/965583?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse seadus]</ref>
<ref name="9iAM9">[http://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4]</ref>
<ref name="6Xzqc">[http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tegevusload/index/?kust=1&number=&omanik=&teenus=3778&haigla_liik=&maakond=&kehtivus=1&liigid=4&otsi=Otsi Kehtivad kiirabiteenuse load seisuga 31.08.2013]</ref>
<ref name="ijNRA">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4 p 1]</ref>
<ref name="xujW2">[http://www.riigiteataja.ee/akt/107012014002 Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arv]</ref>
828. rida:
<ref name="F583f">[http://www.riigiteataja.ee/akt/110032011009?leiaKehtiv Tervishoiuteenuse korraldamise seadus §3 lg 1]</ref>
<ref name="7dnBP">http://mveeb.sm.ee/</ref>
<ref name="0E6ng">[http://www.nooruse.ee/est/sisseastumine/oppekavad/kutseope/erakorralise-meditsiini-tehnik/ ErakorrliseErakorralise meditsiini tehniku ametikirjeldus.]</ref>
<ref name="IhQlm">[http://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §3]</ref>
<ref name="SGHdR">[https://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §5...7]</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kiirabi"