Vikipeedia

Psühhoos: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
15. rida:
 
– Sophie lugu
 
 
Psühhootiliste sümptomite all mõeldakse häiritust, mis võib olla seotud mõttetegevuse ja rääkimise, sensoorse taju, emotsioonide reguleerimise ja/või käitumisega. Paljud psühhootiliste sümptomite all kannatajad võivad langeda allakäigukeerisesse (downward drift) – põhjuseks see, et eespool nimetatud häired segavad nende igapäevast elu ja sotsiaalset hakkamasaamist nii suurel määral, et nende elu kvaliteet kannatab. Sophie lugu algas stressirikka elusündmusega, millele järgnes katastrofeeriv mõtlemine, et ta ei saa millegagi hakkama, sellele järgnes luulu teke (DJ-d räägivad temaga ja teised suudavad ta mõtteid lugeda) ja ta kujutas ette, et omab üleloomulikke võimeid. Ajapikku hakkas ta kogema ka sensoorseid hallutsinatsioone – Sophie lugu lõppes sellega, et ta muutus sotsiaalselt saamatuks ning kaotas palju oma produktiivsust ja motivatsiooni.
27. rida ⟶ 26. rida:
* luulud (valearusaamad – näiteks Sophie arusaam, et DJ-d suhtlevad temaga. Suur osa, 1/3 skisofreeniat põdevatest inimestest, usub, et neid jälitatakse ja petetakse, või esinevad neil muud paranoilised hirmud).
==== Desorganiseeritud kõne ja mõtteprotsess ====
* Sõnasalat. Tihti võib skisofreeniat põdeva inimesega vestlemisel tunduda, et sõnad ja laused ei ole omavahel praktiliselt seotud. Sõnasalat võib olla ka kergelt assotsieeritud (loose association) või natuke rööbastelt maha jooksev (derailment) – näiteks kui küsida patsiendilt: “Mis"Mis värvi su kleit on”on", võib ta vastata “Punane…"Punane…. Jõuluvana… sõidab taeva all … jumal”jumal".
* Neologismid. Vahel leiutavad patsiendid uusi sõnu (sniggeration – a giggle (itsitamine) or sniggering (kihistamine)).
* Riimuv kõne. “What"What colour is your dress”dress" – “Red"Red.. like a bed”bed" – “why"why is it like a bed”bed" – “because"because its dead”dead" – “why"why is like a bed like being dead”dead" – “I"I dunno.. maybe its med?”" – “what’s"what’s a med?”" – “A"A bled”bled".
==== Motoorse käitumise häired ====
Selliseid häireid esineb pigem väga rasketel juhtudel või krooniliste psühhoosiga patsientidel.
35. rida ⟶ 34. rida:
* Katatoonia. Väga raskel psühhoosijuhul võib inimene muutuda liikumatuks nagu kuju.
 
Skisofreeniat hakati kiiresti pidama isiksuse lõhestumiseks (anekdoot: "Psühhiaatriahaigla ekskursiooni käigus seletab õde: “Siin"Siin on meie skisofreeniaosakond. Kaks tuba patsiendi peale.”"") – üks esimesi skisofreeniauurijaid, Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler (1908) aga väitis, et isiksusi on ikkagi üks, mitmeks “lõhenevad”"lõhenevad" hoopis inimese erinevad psühholoogilised funktsioonid.
 
=== Psühhootiliste sümptomite kulg ===
45. rida ⟶ 44. rida:
Sel perioodil hakkavad inimesel ilmnema mitmesugused psühhoosisümptomid (hallutsinatsioonid, luulud jne).
==== Residuaalne (allesjääv) staadium ====
Harilikult paranetakse aktiivsest staadiumist järgemööda, aga paljud skisofreeniat põdevad inimesed jäävad mingeid sümptomeid siiski kogema (näiteks kindlad hallutsinatsioonid teatud olukordades – “pilved”"pilved" ärevas olukorras vms), sagedamini jäävad alles negatiivsed sümptomid (lame meeleolu). Uuringud on näidanud, et pärast psühhoosist paranemist terveneb 28% skisofreeniahaigetest täielikult (normaalsesse seisundisse; ingl remit); 22% inimestest jäävad mingid sümptomid edasi esinema; 50% inimesi jääb aktiivse ja residuaalse staadiumi vahel pendeldama.
 
Skisofreenia puhul on normaalne nähtus tagasilangus (relapse) – pärast esimesest psühhoosihoost paranemist kogeb järgmise viie aasta jooksul tagasilangust 81% patsientidest. Peamised põhjused võivad olla
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Psühhoos"