Organism: erinevus redaktsioonide vahel

Organismide ehituse algüksus on [[rakk]]. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Raku arvu järgi eristatakse üherakulisi (1 rakk) ja hulkrakseid (2 rakku või rohkem) organisme. Alamad hulkraksed koosnevad väheeristunud rakkudest, kõrgematel organismidel eristuvad rakud [[kude]]deks. Organismide funktsionaalse struktuuri moodustuvad üherakulistel organismidel [[organell]]id, hulkraksetel aga [[elund]]id ehk organid. Funktsionaalselt seotud elundid moodustavad [[elundkond|elundkonna]]. Organismid rühmitatakse [[populatsioon]]ideks ja [[kooslus]]teks.

Organismides on kõige enam [[anorgaaniline aine|anorgaanilisi aineid]], sest põhiosa, umbes 80% [[rakk]]udestrakkudest moodustab [[vesi]]. Enamiku organismide veesisaldus jääb vahemikku 70–95%.

! Anorgaanilised ained % !! Orgaanilised ained %!!

| Muudd anorgaanilised ühendid ([[soolad]]) 1,5% ||^{[[lipiidid]] 2 %}

| || ^{[[Sahhariidid]] 1 %}

| || ^{[[Nukleiinhapped]]: RNA 0,7% ja DNA 0,4%}

Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid, neil on palju funktsioone. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid ([[glükoos]], [[tärklis]], [[tselluloos]]). Need ühendid kuuluvad eri rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhilised [[energia]]allikad. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt väike, on need vajalikud kõikidele rakkudele. DNA on pärilikkuse kandja. Seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises.<ref name="leks">Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN 9985-830-51-2 (lk 24, 25)</ref>