Dhammapada: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Fail:010 Dhammapada Page 1, Kuthodaw (8919103030).jpg|pisi|Marmortahvel, millele on kirjutatud osa Dhammapadast, [[Myanmar]]is [[Mandalay piirkond|Mandalay]]s asuvas Kuthodaw Pagoda [[stuupa]]s]]
'''"Dhammapada"''' ([[Paali keel|paali k]] 'seadmuse jada') on [[Buddha]] mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse [[theravaada]] koolkonna pühakirja [[Tipiṭaka]]sse [[Sutta Pitaka|Sutta piṭaka]] osasse [[Khudakka-nikāya]] kogumikku.
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki.
==Pealkiri==
Dhammapada koosneb sõnadest ''dhamma'' ja ''pada''. ''Dhamma'' ([[
==Ajalugu==
Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] õpetussõnadest.
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.
==Ülesehitus==
[[Fail:011 Dhammapada Page 2, Kuthodaw (8918472861).jpg|pisi|Dhammapada marmortahvel
"Dhammapada" koosneb 26 peatükiks jaotatud 423 mõttesalmist. Kuigi salmid on kindlalt peatükkide alla jaotatud, ei ole kõik salmid seotud vastava peatüki teemaga ja neil on iseseisev mõte. Seepärast ei ole vaja "Dhammapadat" algusest lõpuni järjest lugeda, vaid iga salmi eraldi, et selle mõtet uurida ja mõista.
=== Peatükid ===
98. rida:
==Eestikeelne tõlge==
"Dhammapada" on paali keelest eesti keelde tõlkinud [[Linnart Mäll]]. Esmakordselt 1977. aastal [[Loomingu Raamatukogu]] nr 24, olles esimene eestikeelne raamatuna välja antud budistlik tekst ning ühtlasi ka esimene Linnart Mälli budistlike teoste tõlgetest. Teist korda ilmus teos parandatud tõlkena kogumikus "Budismi pühad raamatud I" 2004. aastal. Seal on esitatud kirjandusliku tõlke kõrval ka terminoloogiline tõlge.<ref name=":4" /> 2005. aastal andis [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] [[Budismi Instituut]] välja Linnart Mälli tõlkes, saatesõna ning seletustega raamatu pealkirjaga Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada. See raamat on trükitud Taiwanis Buddha Hariduse Fondi kulul tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele.
=== Terminite tõlkeid ===
'''''ahiṃsā''''' ([[Paali keel|pl]], [[Sanskriti keel|skr]] 'vägivallatus' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt [[
'''''arahat''''' ([[Paali keel|pl]], [[Sanskriti keel|skr]] ''arhat'' 'väärikas' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
'''''ariya''''' (pl, skr ''ārya'' 'õilis') – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib [[Seadmus|Buddha Seadmus]]t; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
'''''attā''''' (pl 'ise') – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta [[
'''''bhikkhu''''' ([[Paali keel|pl]] 'munk') – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
113. rida:
'''''brāhmaṇa''''' (pl 'vaimulik') – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse ([[braahman]] ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
'''''buddha''''' (pl, skr 'virgunu') – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e [[Virgumine|virgumiseni]] jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]st ja jõudnud [[
'''''citta''''' (pl ''citta, ceto, mano''; skr ''citta, cetas, manas'' 'meel') – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.<ref name="U1prW" />
120. rida:
{{viited|allikad=
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=7}}</ref>
<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=8}}</ref>▼
<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=9}}</ref>▼
<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Märt Läänemets|URL=http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/|Pealkiri=Dhammapada|Väljaanne=www.eao.ee|Aeg=|Kasutatud=29.10.2017}}</ref>▼
<ref name="ZRDOQ">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome|pealkiri=Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus|lehekülg=46}}</ref>
<ref name="SFwbb">{{Netiviide|Autor=Linnart Mäll|URL=http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/|Pealkiri=Dhammapada|Väljaanne=eao|Aeg=|Kasutatud=12. november 2017}}</ref>
▲<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=8}}</ref>
<ref name="XwFet">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome|pealkiri=Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus|lehekülg=xxiv}}</ref>
<ref name="MJWkV">{{Raamatuviide|autor=Uku Masing|pealkiri=Budismist|aasta=1995|koht=Tartu|kirjastus=Ilmamaa|lehekülg=44}}</ref>
▲<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=9}}</ref>
<ref name="wLFRM">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll|pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut|lehekülg=3}}</ref>
<ref name="wqqt0">{{netiviide|Autor=Daw Mya Tin|Pealkiri=The Dhammapada: Verses and Stories|Keel=inglise keeles|Väljaanne=Burma Pitaka Association|Kasutatud:12.november 2017|URL= http://www.tipitaka.net/tipitaka/dhp/}}</ref>
▲<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Märt Läänemets|URL=http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/|Pealkiri=Dhammapada|Väljaanne=www.eao.ee|Aeg=|Kasutatud=29.10.2017}}</ref>
<ref name="7DENc">{{Raamatuviide | autor=Linnart Mäll | pealkiri=Dhammapada: Buddha mõttesalmide jada | aasta=2005 | koht=Tartu | kirjastus=Tartu Ülikooli orientalistikakeskus Budismi Instituut | lehekülg=2}}</ref>
<ref name="XviG4">{{Raamatuviide|autor=Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome|pealkiri=Ida mõtteloo leksikon: Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus|lehekülg=2}}</ref>
|