|
'''Dirigism''' ([[Prantsuse keel|prantsuskeelsest]] sõnast ''diriger'', mis tähendab "'suunama"') on majanduslik doktriin, mida iseloomustab tugev riigi suunav mõju [[Turumajandus|turumajandusele]]. Dirigism osutab [[Kapitalism|kapitalistliku]] majanduse süsteemile, kus riigil on majandusasjades oluline suunav, mitte pelgalt regulatiivne roll.<ref>[http://oxforddictionaries.com/us/definition/american_english/dirigisme dirigisme | Definition of dirigisme in US English by Oxford Dictionaries]. Vaadatud 25.05.2013.</ref>
Majandusliku doktriinina on dirigism [[Laissez-faire|''laissez-faire'i'']] printsiibi otsene vastand, rõhutades riigi sekkumise positiivset rolli tootmise ebatõhususteebatõhususe ja [[Turutõrge|turutõrgete]] piiramisel. DirigistlikudDirigistlik poliitikadpoliitika hõlmavadhõlmab sageli [[Indikatiivne planeerimine|indikatiivset planeerimist]], riigi suunatud investeerimist ja turuinstrumentide (maksude ja dotatsioonide) kasutamist.
Termin kerkisvõeti esilekasutusele [[Teine maailmasõda|II maailmasõjale]] järgnenud aastatel, et kirjeldada [[Prantsusmaa majandus|Prantsusmaa]] majanduspoliitikat, mismida sisaldasiseloomustasid oluliselkolm määraltunnust: riigiriiklik suunatudinvesteeringute investeeringuidsuunamine, majanduse indikatiivsetindikatiivne planeerimistplaneerimine [[Turumehhanism|turumehhanismi]] täiendamiseks ja [[Riigiettevõte|riigiettevõtete]] loomistloomine Prantsusmaa majanduse jaoks strateegilistes sektorites. SelleNeed tulemusekstegevused olnudtõid enneolematutkaasa enneolematu majandusliku ja demograafilise kasvu, perioodimille järgi hakati kogu perioodi kutsuma nimega [[Trente Glorieuses]] ('kolmkümmend hiilgavat [aastat]').
Terminit "dirigism" on hiljem kasutatud ka teistemuu sarnaseidsarnast poliitikaidpoliitikat rakendanud majandustemajanduse klassifitseerimiseks. Neist tuntuimad on [[Aasia tiigrid|neli Aasia tiigrit]] ja [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] majandus.<ref name="Models of dirigisme in East Asia: perspectives from Eastern Europe, 1996">''Models of dirigisme in East Asia: perspectives from Eastern Europe'', by Dragsbæk Schmidt, Johannes. 1996. Between Western Europe and East Asia, p. 196-216. ISBN 0333666046.</ref> Sellega on seotud ka [[Riigikapitalism|riigikapitalismi]] mõiste.
KõikiTänapäevast tänapäevaseid majandusimajandust võib iseloomustada kui dirigistlikkedirigistlikku majandusimajandust. Näiteks võib riik toetada uuringuid ja uuteuue tehnoloogiatetehnoloogia väljatöötamist, teha riigihankeid (eriti militaarvaldkonnas) või kasutada riiklikke uurimisinstituute.<ref>{{cite web|author=Mariana Mazzucato|url=http://www.publicfinanceinternational.org/features/2013/06/the-myth-of-the-meddling-state-nothing-ventured/|title=The Myth of the "Meddling" State|publisher=Public Finance International|date=25.06.2013|accessdate=05.01.2014}}</ref>
== Dirigism Prantsusmaal ==
Enne II maailmasõda oli [[Prantsusmaa]] majandussüsteem suhteliselt killustunud kapitalistlik süsteem. Paljud väikesed ettevõtted, mis olid sageli pereettevõtted, ei olnud dünaamilised ja tõhusad võrreldes [[Saksamaa]] ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suurte tööstusettevõtete ühendustega. II maailmasõda mõjus Prantsusmaale laastavalt. Lennukipommid ja sabotaaž hävitasid raudteed ning tööstusedtööstushooned, millest viimasedmille võttis oma valdusse Natsi-Saksamaa. SõjajärgseteksSõjajärgset aastateksPrantsusmaad terendasid riigilootas ees pikad talongimajandusepikaaegne aastadtalongimajandus nii, nagu seda rakendati [[Suurbritannia|Suurbritannias]]. Lisaks kaotasid mõned Prantsuse äri- ja poliitikamaastiku mõned sektorid autoriteedi, sest nad olid teinud [[Vichy Prantsusmaa|koostööd sakslastest okupantidega]].
PoliitiliselePoliitilisest kuuluvuselekuuluvusest vaatamatahoolimata püüdsid sõjajärgse Prantsusmaa valitsused leida viisi majanduse ratsionaalseks ja tõhusaks arenguks. Selle kaugem eesmärk oli leida vaste Ameerika Ühendriikide kõrgelt ja tehnoloogiliselt arenenud majandusele. Prantsusmaa dirigismi väljakujunemine langes ühele ajale [[Meritokraatia|meritokraatliku]] [[tehnokraatia]] väljakujunemisega: eliitkoolist [[École nationale d'administration]] sai riik tipptasemel ametnikke ja tööstuse juhtivatele positsioonidele määrati korpuse ''[[Corps des mines]]'' riiklikud insenerid ning teised kõrgkoolis [[École Polytechnique|École polytechnique]] hariduse saanud isikud.
Aastatel 1945–1975 kogesoli PrantsusmaaPrantsusmaal enneolematutenneolematu [[Majanduskasv|majanduskasvumajanduskasv]] (keskmiselt 5,1%) ja demograafilistdemograafiline plahvatustplahvatus, mis tõi kaasa väljendi [[Trente Glorieuses]] ("'Kolmkümmend Hiilgavat [aastat]"') tekke.
Dirigismil läks väga hästi [[Charles de Gaulle|Charles de Gaulle'i]] ja [[Georges Pompidou]] juhitud [[Parempoolsus|parempoolsete]] valitsuste ajal. Sellal nähti seda poliitikat kui keskteed Ameerikas kasutusel olnud riigi vähese sekkumisega poliitika ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] täieliku riigikontrolliga poliitika vahel. Aastal 1981 valiti presidendiks [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|sotsialist]] [[François Mitterrand]], kes lubas suuremat riiklike ettevõtete osakaalu majanduses, ja tema valitsus [[Riigistamine|riigistas]] seejärel peagi tööstusitööstusettevõtteid ja pankasid. Ent esialgsed halvad majandustulemused sundisid valitsuse 1983. aastal dirigismist lahti ütlema ja alustama uut ''rigueur''-ajastut (tõlkes "'karmus"'). Kuigi dirigismi ei ole soosinud ka järgmised valitsused, on mõned selle tunnused Prantsusmaal endiselt alles.
=== Indikatiivne planeerimine ===
Prantslaste põhiline majanduslik tööriist dirigistlikul perioodil oli [[indikatiivne planeerimine]], mille aluseks olid plaanikomisjonis (Commissariat général du plan) välja töötatud plaanid. IndikatiivneIndikatiivsel planeerimineplaneerimisel kasutaskasutati eri stiimuleid, mõjutamakset mõjutada nii avalikke kui ka eraviisilisi tegijaid käituma optimaalsel viisil. Plaan toimis ka optimaalsete investeeringute üldiste suunistena. Kogu selle perioodi jooksul ei lakanud Prantsusmaa siiski olemast kapitalistlik majandus, mida viisid edasi kapitali koondumine, kasumit maksimeeriv ettevõtlus ja turul põhinev [[Vahetoode|vahetoodete]] jaotamine.
Vastupidi endises idablokis rakendatud Nõukogude Liidu tüüpi kesksele planeerimisele, kus majanduslik planeerimine asendas turu loomuliku jagunemise ja rakendas tootmisega seotud tegureid vastavaltsiduva siduvaleplaani plaanilejärgi, ei omanud Prantsusmaal riik kunagi rohkemat kui vaid väikest osa tööstusest ning ei püüdnud turge planeerimisega asendada. Dirigismi idee oli täiendada ja parandada turu tõhusust kaudse planeerimise kaudu, mille eesmärk oliet pakkuda turuosalistele paremat teavet. Dirigismi peetakse [[Plaanimajandus|plaanimajanduse]] vastandiks, sest viimane püüab asendada tootmise ja investeerimise turul põhineva jaotumise tootmise jaoks siduva plaaniga, mida väljendatakse füüsiliste koguste ühikutegaühikutes.
=== Riigi omandus ===
Kuna enne II maailmasõda oli Prantsusmaa tööstus fragmenteerituse tõttu nõrk, soosis sealne valitsus pärast sõda ühinemisi ja suurte riigitoetusega tööstusühenduste moodustamist.
Kaks valdkonda, kus Prantsusmaa valitsus soovis suuremat kontrolli saada soovis, olid [[infrastruktuur]] ja transpordisüsteem. Riigi omanduses olid muuhulgasmuu hulgas riiklik raudtee-ettevõte [[SNCF]], riiklik elektriettevõte [[Electricité de France|EDF]], riiklik maagaasiettevõte [[Gaz de France|GDF]] ja riiklik lennukompanii [[Air France]]. Telefoniettevõte [[France Télécom]] ja postiteenistus [[La Poste]] tegutsesid ühise juhtimise all (''Postes, télégraphes et téléphones''). Selle asemel et enamiku [[Kiirtee|kiirteede]] ehitamist ise hallata, otsustas valitsus anda selle üle eraosalusega ettevõtetele. Muud valdkonnad, kus Prantsusmaa valitsus majandusellu vahetult sekkus, olid kaitse-, tuuma- ja kosmosetööstus (nt ettevõte [[Aérospatiale]]).
NeidSeda arenguidarengut iseloomustas ''volontarisme'' – veendumus, et raskusi (nt sõjajärgne laostumine, loodusvarade puudus) on võimalik tahtejõu ja leidlikkuse abil ületada. Näiteks mõeldi pärast [[1973. aasta naftakriis|1973. aasta naftakriisi]] välja ütlus "meil Prantsusmaal ei ole küll naftat, kuid meil on ideid". ''Volontarisme'' rõhutas moderniseerimist ja tõi kaasa riigi erinevad ambitsioonikad plaanid. Selle trendi näidete hulka kuuluvad [[tuumaenergia]] ulatuslik kasutamine (tuumaenergia annab ligikaudu 80% Prantsusmaal tarbitavast elektrienergiast), varajane massidele mõeldud ''online-''süsteem [[Minitel]] ja [[Kiirraudtee|kiirraudteede]] võrgustik [[TGV]].
== Teisi dirigistlike joontega majandussüsteeme ==
[[Ungari]] ajaloolane [[Iván T. Berend]] kirjeldab oma 2005. aasta raamatus "20. sajandi Euroopa majandusajalugu" majanduslikku dirigismi kui [[Fašism|fašistlikele]] majandustele omast aspekti.<ref>[[Iván T. Berend]], An Economic History of Twentieth-Century Europe, Cambridge University Press, 2005, p. 93</ref> Ent [[Benito Mussolini]], [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]], [[Francisco Franco]] ja [[Adolf Hitler|Adolf Hitleri]] rajatud fašistlikefašistlikud süsteemidesüsteemid näolkujutasid oliendast tegueri mitmekesisefilosoofiliste segugakäsituste paljude filosoofiate elementidestkombinatsiooni. Need süsteemid hõlmasid muuhulgas [[Rahvuslus|rahvuslust]], [[Autoritarism|autoritarismi]], [[Militarism|militarismi]], [[Korporatism|korporatismi]], [[Kollektivism|kollektivismi]], [[Totalitarism|totalitarismi]] ja [[Antikommunism|antikommunismi]].<ref>{{cite journal|last=Baker|first=David|title=The political economy of fascism: Myth or reality, or myth and reality?|journal=New Political Economy|volume=11|issue=2|pages=227–250|date=2006|doi=10.1080/13563460600655581}}</ref>
[[Prantsusmaa ülemeredepartemangud|Prantsusmaa ülemeredepartemangudes]] toimib dirigism kui ''laissez-faire'' kapitalismiga konfliktis olev poliitilis-majanduslik süsteem. See motiiv on mõjutanud näiteks ka [[Liibanon|Liibanoni]] ja [[Süüria|Süüriat]] kolonialismijärgse perioodi jooksul.<ref>[http://www.dailystar.com.lb/article.asp?edition_id=10&categ_id=4&article_id=86003 The Daily Star] – 'Youssef Chaitani's 'Post-Colonial Syria and Lebanon' chronicles the history of division between the neighbors', 17 October 2007</ref>
Ida-Aasia n-ö tiigrite majandusi on mõnikord iseloomustatud kui dirigistlikke majandusi, sest riik mängis arenguga seotud planeerimisteplaneerimise ja investeeringute suunamise juuressuunamisel olulist rolli. Dirigismi ilminguid on kirjeldatud ka [[India]] puhul, kus riigil on näiteks täielik kontroll ja omandiõigus raudteede üle. Lisaks on Indias riigil suurim kontroll ja osalus panganduses, kindlustuses, energiatööstuses janing nafta- ningja gaasitööstustesgaasitööstuses; samuti on riigil märkimisväärne kontroll telekommunikatsiooni, sadamate ja laevandusega seotud tööstusharude üle.<ref name="EnergyStats2016">{{cite web|url=http://www.mospi.gov.in/sites/default/files/publication_reports/Energy_Statistics_2017.pdf|title=Energy Statistics 2017|website=mospi.nic.in|accessdate=28.04.2017}}</ref><ref name="factual">{{cite news|last=D'Silva|first=Jeetha|url=http://www.livemint.com/2007/09/01001100/India-growth-story-is-attracti.html|title=India growth story is attracting talent from govt establishments|newspaper=Mint|date=01.09.2007|accessdate=11.01.2011}}</ref><ref name="SCIabout">{{cite web|url=http://www.shipindia.com/newsite/DisplayContent.asp?CategoryID=1&ContentID=1|title=About Us|work=Official webpage of the Shipping Corporation of India|accessdate=03.06.2009|archiveurl=https://web.archive.org/web/20071106162636/http://www.shipindia.com/newsite/DisplayContent.asp?CategoryID=1&ContentID=1|archivedate=06.11.2007}}</ref><ref name="test">[http://articles.economictimes.indiatimes.com/2011-07-27/news/29820591_1_par-with-private-insurers-sovereign-guarantee-policies], Sovereign guarantee for all policies issued by LIC will continue.</ref>
==Vaata ka==
* [[Riigiettevõte]]
===Dirigismi või sarnaseidsarnast poliitikaidpoliitikat rakendavaid majandussüsteeme===
* [[Ameerika koolkond]]
* [[Hiina mudel]]
| 