Vikipeedia

Perekonnasotsioloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
9. rida:
Perekondi on võimalik uurida mikro- ja makrotasandil <ref>{{Raamatuviide|autor=Richard James Gelles|pealkiri=Contemporary Families: a Sociological View|aasta=1995|koht=|kirjastus=Thousand Oaks, CA: SAGE Publications, Inc|lehekülg=}}</ref>:
 
* Mikrotasand uurib suhteid perekonnas ja muutuseidmuutusi rollides.
* Makrotasand uurib perekonna ja teiste institutsioonide omavahelist suhet keskendudes perekonnapoliitikale.
 
15. rida:
Evelyn Duvall <ref>{{Raamatuviide|autor=Evelyn Duvall|pealkiri=Family development|aasta=1967|koht=|kirjastus=Philadelphia: Lippincott|lehekülg=}}</ref> on esile toonud, kuidas perekond aja jooksul areneb:
 
1.# Lasteta paar
4.# Vanim laps 7-13-aastanealla 30 kuu vana ▼
 
2.# Vanim laps alla 30 kuukuud – 6 aastat vana
5.# Vanim laps 14-207–13-aastane ▼
 
3.# Vanim laps 30 kuud – 6 aastat vana 14–20-aastane
6.# Aeg esimese lapse lahkumisest kuni viimase lapse lahkumiseni kodust ▼
 
7.# “Tühi pesa” kuni taandumiseni ehk pensionile jäämiseni ▼
▲4. Vanim laps 7-13-aastane
8.# Taandumisest kuni ühe abikaasa surmani ▼
 
▲5. Vanim laps 14-20-aastane
 
▲6. Aeg esimese lapse lahkumisest kuni viimase lapse lahkumiseni kodust
 
▲7. “Tühi pesa” kuni taandumiseni ehk pensionile jäämiseni
 
▲8. Taandumisest kuni ühe abikaasa surmani
 
== Teoreetilised lähenemised ==
 
Perekonna uurimise võib jagada järgnevatejärgmiste kontseptuaalsete raamistike ja perioodide järgi:
 
* Sümboliline interaktsionism 1920–1930ndatel: [[George Herbert Mead]], [[Herbert Blumer]], [[Ernest Watson Burgess]]
47. rida ⟶ 40. rida:
 
=== 13.–19. sajand ===
Monogaamne abielu hakkas [[Eesti]]s sagenema koos ristiusu levikuga 13. sajandil, aga veel 17. sajandist leidub viiteid eestlaste polügaamiale. 13. sajandi Eesti alade pereloomekäitumist arvatakse kujundanud olevat juba kiriku kanooniline kord. Kanooniline norm nägi ette lapse sündi perekondaperekonnas ning vallaslapsed ei olnud kooskõlas sellega kooskõlas. <ref>{{Raamatuviide|autor=Kala, Tiina; Kaljundi, Linda; Kreem, Juhan; Leimus, Ivar; Markus, Kersti; Mänd, Anu; Põltsam-Jürjo, Inna; Russow, Erki; Selart, Anti; Tamm, Marek; Valk, Heiki|pealkiri=Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg.|aasta=2012|koht=|kirjastus=Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|lehekülg=}}</ref> Vallaslaste hukkamõist ei pruukinud Eesti alal olla siiski nii tugev kui Lääne-Euroopas. Lapse sünd ning abiellumine olid tugevas ajalises seoses ning sünd ise paljudel juhtudel abielu sõlmimise ajendiks. 18. sajandi lõpul moodustasid abieluvälised sünnid umbes 2% kõigist sündidest. <ref>{{Raamatuviide|autor=Heldur Palli|pealkiri=Traditional Reproduction of the Population in Estonia in the 17th and 18th centuries|aasta=2004|koht=|kirjastus=Tallinn: Argo|lehekülg=}}</ref>
 
18. ja 19. sajandil abiellusid nii mehed kui ka naised enamasti 20–25-aastaselt. 18. sajandi lõpukümnenditel olid hinnangute järgi ligi pooled Eesti ala abieluealistest meestest ja naistest abielus. Kuigi abielulahutusi peaaegu ei olnud, ei kestnud abielud siiski väga kaua ning lõppesid tavaliselt ühe abielupoole varase surmaga. Umbes pooltel juhtudel lõppes abielu veel naise fertiilses eas. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mare Ainsaar|pealkiri=Eesti rahvastik Taani Hindamisraamatust tänapäevani|aasta=1997|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
56. rida ⟶ 49. rida:
1960. ja 1970. aastatel oli Eestile iseloomulik võrdlemisi kõrge abiellumus, kasvav lahutumus ja kahanev esmaabiellujate vanus. 1970. aastatel hakkas Põhjamaades vähenema registreeritud abielude arv ning asenduma vabaabielus elavate paaridega <ref name=":1" />.
 
Vaba kooselu hakkas eriti kiiresti levima 1980. aastate teisel poolel. Taasiseseisvumisele eelnenud laulva revolutsiooni perioodil – 1980. aastate lõpus – toimus traditsiooniliste perekondlike väärtushoiakute esilekerkimine. Demograafiliselt väljendus see mitmelapseliste perede osatähtsuse suurenemises, seda eelkõige eestlaste ja maainimeste hulgas. Samuti iseloomustas antud perioodi tervet ühiskonda hõlmanud perekonna ja laste suur väärtustamine. Laste arvu kasvu ja perekonna väärtustamise peamiseks põhjuseks on toodud asjaolu, et üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise <ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Narusk|pealkiri=Perekond|aasta=1996|koht=|kirjastus=Eesti Inimarengu aruanne 1996|lehekülg=}}</ref> .1980. lõpus ja 1990. aastate alguses kasvas seoses perekondlike väärtushoiakute esilekerkimisega ka traditsioonilise rollijaotusega perekonna pooldajate hulk <ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Narusk|pealkiri=Estonian family in transition|aasta=1995|koht=|kirjastus=Nationalities Papers, 23, 1, 141–152|lehekülg=}}</ref>. Põhinedes Leeni Hanssoni töödele ja riiklikule statistikale saab 1990. aastate muutused Eesti perekonnas kokku võtta järgnevalt: abielude sõlmimine ja esimese lapse sünd lükkus edasi hilisemasse vanusesse ning lastetute paaride arv kasvas. <ref>{{Raamatuviide|autor=Leeni Hansson|pealkiri=Muutuv perekond Eestis ja Euroopas|aasta=2000|koht=|kirjastus=Eesti Inimarengu aruanne|lehekülg=}}</ref>
 
=== 21. sajand ===
Uuel sajandil on aga eesti pered liberaalsemad ning perevormid on veel mitmekesisemad. Esineb palju vabaelu ning märgata on üksikemade arvu kasvu. Lapsi ja abiellumist planeeritakse hoolikalt, kuid üha vanemas eas.
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Perekonnasotsioloogia"