Bonnie ja Clyde: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus: ümberlülitus |
Keeletoimetasin Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus |
||
4. rida:
'''Bonnie Elizabeth Parker''' (1. oktoober 1910 – 23. mai 1934) ja '''Clyde Champion Barrow''' (24. märts 1909 – 23. mai 1934) olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kurjategija]]d, kes [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal rändasid läbi USA edelaosa, röövides panku ja tekitades segadust.
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes
Bonnie sündis [[1. oktoober|1910. aasta 1. oktoobril]]
Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast
Pärast
Bonniest ja Clyde'ist on
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas]] Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail's End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 1926. aasta 25. septembril
1929. aastal pärast abielu purunemist elas Parker ema juures ja töötas ettekandjana [[Dallase maakond (Texas)|Dallases]]. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud Clyde’il
1930. aastal põgenes
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles
Pärast Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow'i jõugu kuulsaks saanud umbes 10 panga röövid. Ta
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow'i eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks [[Texas|Texase]] vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
== Kuritegevuse periood ==
=== Algusaja kuriteod ja mõrvad ===
Pärast seda
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow, kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t süüdistati mõrvas.
|