Bonnie ja Clyde: erinevus redaktsioonide vahel

Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes tosinas12 väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatutes kaupluste ja [[tankla]]te röövimistes.

Bonnie sündis [[1. oktoober|1910. aasta 1. oktoobril]] [[1910]],ja Clyde [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934|1934. aastal]].

Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast sedanende tutvumist ja ta vabanes [[1932|1932. aastal]].

Pärast seda varastasid Clyde'i javabanemist Bonnievarastasid nad [[Texas]]es auto. Politsei hakkas neid jälitama. Clyde'il õnnestus põgeneda, Bonnie läks mõneks kuuks vanglasse. Ta vabastati juunis [[1932|1932. aasta]] juunis.

Bonniest ja Clyde'ist on tehtud ka [[1967]]. aastal tehtud ka film "[[Bonnie ja Clyde (film)|Bonnie ja Clyde]]", kus peaosades mängisid [[Warren Beatty]] ja [[Faye Dunaway]]ga.

Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 1926. aasta 25. septembril 1926, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. Pärast 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku, kuid nad ei lahutanud ametlikult ja Bonnie’l oli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Ta kommenteeris: „Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud.”

1929. aastal pärast abielu purunemist elas Parker ema juures ja töötas ettekandjana [[Dallase maakond (Texas)|Dallases]]. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.

Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunaskagu suunas. Ta oli Henry Basil BarrowBarrowi (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920-ndate1920ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulissevaeste agulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.

1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine;, kuid süü küll võttis hoopis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.

Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud Clyde’il mingitki aimuaimugi.

1930. aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatudsmugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiiresti ning saadeti tagasi vangimajja.

1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles,: „Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanedesvabanemisest saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et nägi kuidas Clyde muutus „koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]“.

Pärast Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow'i jõugu kuulsaks saanud umbes 10 panga röövid. Ta meelisrelvakslemmik relvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).

John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow'i eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks [[Texas|Texase]] vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.

Pärast seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak Easthami vanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Bonnie Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.