Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
186. rida:
=== Narva lahing (1918) ===
{{vaata|Narva lahing (1918)}}
Narva kaitsel Vabadussõjas olid osa Narvas moodustatud [[4. Jalaväepolk]]u ja Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega, kelle hulgas oli ka venelasi, ühed esimesed, kes koos taanduva Saksa sõjaväe mõnede üksustega astusid relv käes esimestena bolševikele vastu.<ref name="OOl9P" />28. novembril 1918 võttis 4. polk koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Nõukogude punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu. [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000
=== Liitlasabi ===
Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses [[Nõukogude Venemaa]]ga välisriigid, 20. novembril avaldas [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] asevälisminister [[Robert Cecil]] Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna [[reid]]ile [[Liepaja]]st Suurbritannia sõjalaevastik admiral [[Sir]] [[Edwyn Alexander Sinclair]]i juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus [[Saaremaa]] lähistel [[kergeristleja]] "[[Cassandra]]" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu Suurbritannia abile oli Eesti rannik [[Balti laevastik#Balti mere laevastik Eesti Vabadussõjas|Nõukogude Punalaevastiku]] eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] abistas Eestit eeskätt [[humanitaarabi]]ga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta [[5. jaanuar]]ini, mil lahkus [[Läänemeri|Läänemerelt]].
| |||