Brutselloos: erinevus redaktsioonide vahel

'''Brutselloos''' (varem kasutatud ka nimetusi '''Bangi tõbi''', '''Bangi infektsioon''') on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised [[Bakter |bakteridbakter]]id ''[[Brucella melitensis]]'', ''[[Brucella abortus]]'', ''[[Brucella suis]]'' ja ''[[Brucella canis]]''.

Esimest korda puutusid selle haigusega kokku Briti põetajad [[1850. aastad|1850. aastatel]] [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] [[Malta]]s.

Aastal [[1887]] tegi [[David Bruce]] selgeks haiguse põhjusliku seose organismiga.

Haigusetekitaja tungib esmalt [[Epiteelkude|epiteelkoerakkudesse]]. [[Organism|Organismi]]i vastureaktsiooni tulemusena püüavad [[Leukotsüüt|leukotsüüdid]] bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel [[Maks|maksamaks]]a, [[Põrn|põrnapõrn]]a ja [[Luuüdi|luuüdisseluuüdi]]sse, kus nad liiguvad [[Makrofaag|makrofaagidessemakrofaag]]idesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavad [[Endotoksiin|endotoksiineendotoksiin]]e, mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Brutselloosi inkubatsiooniperioodi pikkuseks on sõltuvalt raskusastmest keskmiselt 10–30 päeva. Eriti ohtlik on brutselloos [[Rasedus|rasedatele]] naistele, kutsudes sageli esile [[Abort|abordi]].