Al-‘Aqabah: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
22. rida:
== Ajalugu ==
 
Oma asukoha tõttu [[Aasia]] ja [[Aafrika]] vahelise meresadamana on see ala olnud asutatud juba aastatuhandeid. Asula oli [[edomiidid|edomiitide]] ja hiljem [[nabatealased|nabatealaste]] keskus. Kuningas[[Iisraeli kuningad|Iisraeli kuningas]] umbes aastatel 970–928 eKr [[Saalomon]] ehitas [[Piibel|Piibli]] järgi Al-‘Aqabah's [[laev]]u (1 Ku 9:26): "Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal[[Edom]]imaal." <ref>[http://www.piibel.net/?rmt=1Kn&ptk=9 Piibel.net]. Kõrkjameri on Punane meri, Eelot on Eilat.</ref>.
 
Ptolemaiose[[Ptolemaioste dünastia|Ptolemaios]]e [[Ptolemaioste kuningriik|aegses]] Egiptuses[[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]]s nimetati seda linna Berenikeks, roomlased Ailaks ja Aelanaks. [[Rooma riik]] ehitas [[maantee]] [[Via Traiania Nova]] [[Damaskus]]est läbi [[‘Ammān]]i Al-‘Aqabah'sse, kus see kohtus läände, [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]sse ja [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptus]]esse viiva maanteega. Al-‘Aqabah oli roomlaste tähtsaim Punase mere sadam.
 
Pärast [[Bütsants]]i [[Bütsantsi ajalugu|nõrgenemist]] kuulus linn [[Kalifaat]]i, siis [[OmaijaadidUmaijaadid]]ele, [[Abassiidid]]ele, [[Fatimiidid]]ele ja [[mamelukidMamelukkide riik|mamelukkidele]].
 
[[Ristisõdijad]] vallutasid linna [[12. sajand]]il ja nende ehitatud kindlus Helim on võrdlemisi hästi säilinud. Nad kindlustasid ka linnast 7 km kaugusel oleva [[Vaarao saar]]e, mis tänapäeval kuulub Egiptuse territoriaalvetesse. [[1170]]. aastal vallutas kindluse [[Saladin]] ja [[1250]]. aastal taas [[mamelukid]], kes [[14. sajand]]il ehitasid kindluse ümber.
 
[[16. sajand]]ist kuulus linn [[Ottomanide impeerium]]ile, [[1917]]. aastast [[Hedžas]]ile ja [[1925]]. aastast [[Transjordaania]]le. Türgi võimu all käis Al-‘Aqabah alla ja oli 4 sajandit tähtsuseta kaluriküla.
 
[[1965]] andis [[Jordaania kuningas]] [[HusseinḨusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] Akabale kasvuruumi, vahetades maad [[Saudi Araabia]]ga. Ta andis üle 6000 km² [[kõrb]]e Kesk-Jordaanias ning vastutasuks sai 12 km ulatuses merekallast, mis tähendas, et Jordaania merepiir peaaegu kahekordistus. Sellegipoolest on Jordaania maailma lühiduselt 4. merepiiriga riik (enne oli [[Monaco]] järel teine). Tehing andis Al-‘Aqabah' sadamale laienemisruumi ja ühtlasi sai Jordaania juurdepääsu [[korallriff]]idele, mis praegu on turismi jaoks olulised.
 
Al-‘Aqabah on Jordaania ainus sadam ja seetõttu toimub enamus riigi väliskaubandusest Al-‘Aqabah kaudu.
69. rida:
 
[[Kategooria:Jordaania linnad|Aqabah]]
[[Kategooria:Jordaania ajalugu]]