Magnetoptiline ketas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Magnetoptiline ketas''' on [[andmekandja]], mille kirjutamisel kasutatakse [[magnet]]it ning lugemisel optikat. Tehnoloogia pärineb juba aastast 1985, kui seda esmakordselt tutvustati. Neid [[Ketas|kettaid]] kasutatakse arvuti kõvaketastena, ning need ei vaja erilisi [[failisüsteem]]e, kuigi neid on võimalik vormindada [[FAT]], [[HPFS]], [[NTFS]] ja teistesse failisüsteemidesse. Hoolimata sellest, et magnetoptiliste ketaste tehnoloogia on juba ligi 30 aastat vana, kasutatakse seda seni osades riikides (nt Jaapanis).

EsialguAlgselt olid kettad 130 mm ja olid sama suured, kui täiskõrguses 130 mm kõvakettad (nt arvutis [[IBM PC XT]]). 130 mm meedium näebmeenutab väljavälimuselt nagu vanamoodnevanamoodsat CD-ROM-i ümbrisümbrist, samas 90 mm ketas on juba umbes sama suur, kui regulaarneharilik 1,44 MB [[diskett]], kuid kaks korda sama pakspaksem. Ketta ümbris tagab, et tolm ei rikuks seadet ning kestadel on avad, mis justkui oleksid alati suletud.

Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlikustmagnettundlikust metallist ketas. NiiAndmete lugemise kuija kirjutamise protsessikäigus ajalpuudub eifüüsiline olekontakt kunagi kettal füüsilist kontaktikettaga. LugemiseLugemisel ajalvalgustab laser valgustab ketta pinda, mis omakorda peegeldab valgust lähtudes sellest, milline onlähtuvalt aluspindaluspinnast. Kirjutamisprotsessi ajal laseri võimsus kasvab nii palju, et see suudab ketta pinna üles sulatada. Kui kirjutatav punkt on üles sulatatud, lülitub protsessi ketta teisel pool paiknev [[elektromagnet]], millega muudetakse ketta polarisatsiooni.

Iga kirjutamise tsükkelkirjutamistsükkel on lugemistsüklist kaks korda sama pikk, kui lugemise tsükkelpikem, kuna esimesel ketta ringil laser kustutab ja kuumutab ketast ning teisel ringil elektromagnet kirjutab andmed kettale. Aastal 1996 leiutati 90 mm ketaste jaoks tehnika, mis kustutas ja kirjutas samal tsüklil.

Magnetoptilised kirjutid kontrollivad pärast kirjutamisprotsessikirjutamist andmeidkettale kettalsalvestatud andmeid, et vea puhul sellest kohe operatsioonisüsteemile teada anda. See tähendab, et kirjutamise protsesskirjutamine on kogunilugemisest kolm korda aeglasem, kuikuid lugemisel,neile kuidketastele salvestatud andmed nendel ketastel on äärmiselt usaldusväärsed.

Magnetoptiliste ketaste tehnoloogia hakkas hoogsalt arenema 1997. aasta sügisel, kui välja tuli Plasmon's DW260 ketas. Selles oli kasutusel tehnoloogia Light Intensity Modulated Direct OverWrite., Tänutänu sellelemillele oli ketta jõudlus varasemate ketastevarasematest omastketastest märgatavalt suurem.

130 mm kettaidkettad oliolid saadasaadaval mahtudega 650 MB kuni 9,2 GB, kuigi see maht oli jagatud ketta kahele küljele ehk näiteks 2,6 GB ketta puhul oli mõlema poole vormindatud suurus 1,2 GB. 130 mm kettad kasutasid alati [[SCSI]]-liidest. 90 mm kettad oli ühepoolsed ning neil puudus ümberpööramise võimalus. 90 mm kettaid oli saada SCSI, [[Paralleel-ATA|IDE (PATA)]] ja [[USB]] formaadinavormingus. Maht varieerus 128 MB kuni 2,3 GB-ni.