Vikipeedia

Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=mai}}
[[Pilt:CPUbus.png|pisi|Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks]]
'''Esisiin''' ('''FSB''' ''ingl.k''. ''Front Side Bus'') on [[arvuti]] [[liides]], mis esineb vanemates (1990–2000) [[Intel|Inteli]]i-põhiste [[Protsessor|protsessoritegaprotsessor]]itega arvutites. [[AMD]] vastavaks tehnoloogiaks on [[EV6]] liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid [[Keskprotsessor|keskprotsessorikeskprotsessor]]i ja [[Mälukontroller|mälukontrollerimälukontroller]]i vahel, mida kutsutakse ka [[põhjasiiniks]].
 
Vastavalt arhitektuurile on mõndades arvutites ka [[tagasiin]], mis ühendab keskprotsessori [[Vahemälu|vahemälugavahemälu]]ga. Selle liidese ja sellga ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus [[Muutmälu|muutmälugamuutmälu]]ga läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks.
 
Esialgsed esisiinid on asendatud [[HyperTransport]], [[Intel QuickPath Interconnect|Intel QuickPath InterConmnect]] või [[Direct Media Interface]] liidestega kaasaegsemates arvutites.
10. rida:
Termin tuli kasutusele, kui Intel kuulutas välja [[Pentium Pro]] ja [[Pentium II]] protsessorid 1990. aastal. "Esi" viitab siinpuhul protsessori välisele liidesele, mis ühendab protsessori kogu ülejäänud arvuti komponentidega. Tagasiin aga tagab ühenduse ainult vahemälu või teiste keskprotsessoritega.<ref name="NYzLy" />
 
Esisiini esineb põhiliselt [[Personaalarvuti|personaalarvutitepersonaalarvuti]]te [[Emaplaat|emaplaatidelemaplaat]]idel ja [[Server|serveritesserver]]ites. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt tõi kaasa kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid eelneval aastakümnel saavutada ei suutnud.
 
Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt [[kiibistik]]e abil, mida Intel implementeeris [[Põhjasild|põhjasilla]] ja [[Lõunasild|lõunasillana]]. Teised siinid nagu [[PCI siin|PCI]], [[kiirendatud graafikaport]] (AGP) ja mälusiinid on ühendatud samuti neisse kiibistikesse, et andmeid eri komponentide vahel edastada. Need teisejärgulised siinid jooksevad tavaliselt esisiini [[Taktsagedus|taktsageduseltaktsagedus]]el, kuid ei pruugi olla sellega [[Sünkroonsus|sünkroonitud]].
 
Vastuseks AMD [[Torrenza]] algatusele avas Intel protsessorite pesa esisiinid kolmandate osapoolte seadmetele.<ref name="liCG8" /> Kuid Intel hoidis hoolikalt silma peal sellel, kellele anda ligipääs esisiinile, lubades ainult Inteli protsessoreid keskprotsessori pesasse. Antud algatuse tulemusena tulid välja FPGA protsessorid, Intel-[http://www.xilinx.com/ Xilinx]-[http://www.nallatech.com/ Nallatech]<ref name="YBafQ" /> ja Intel-[https://www.altera.com/ Altera]-[https://www.xtremedata.com/ XtremeData] partnerlusest, mis väljastati 2008. aastal.<ref name="7cF5X" /><ref name="hwqhW" /><ref name="jeuq8" />
20. rida:
 
=== Protsessor ===
Üldiselt määratakse protsessori töösagedus nii, et pannakse esisiini taktsagedusele protsessori taktsageduse kordaja. Näiteks kui protsessor töötab kiirusel 3200 [[Herts|MHz]], siis ta kasutab esisiini kiirusel 400 &nbsp;MHz. See tähendab, et protsessoril on sisese taktsageduse kordajaks 8 ja protsessor on seatud töötama kaheksa korda kiiremini kui esisiin. Erinevad protsessori sagedused saavutatakse erinevate esisiinide sageduste ja protsessorite kordajatega.
 
=== Mälu ===
Esisiini kiiruse seadmine on otseselt seotud muutmälu kiirusega. Mälukontroller ühendab põhjasilda muutmäluga, samamoodi nagu ka esisiin ühendab protsessorit põhjasillaga. Vahel peavad need siinid töötama ühel kiirusel. Kui määrata esisiini taktsageduseks 450 &nbsp;MHz, tuleb ka mälu taktsageduseks määrata 450 &nbsp;MHz.
 
Uutemates süsteemides on võimalik näha erinevate suhetega kiirusi (nt 4:5). Sellises olukorras jookseb mälu 5/4 esisiini kiirusest, mis tähendab, et esisiin saab töötada taktsagedusel 400 &nbsp;MHz kuid esisiin sagedusel 500 &nbsp;MHz. Seda kutsutakse tavaliselt [[Asünkroonne|asünkroonseks]] süsteemiks. Erinevate arhitektuuridega komponentide puhul võib selline seadistus kaasa tuua ootamatuid tagajärgesid.
 
Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. See tekitab olukorra, kus protsessor peab ootama esisiini järel, enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esiisiinil nende kohaletoimetamiseks. Sel juhul jõuab esisiin oma töö alati õigeaegselt tehtud ega peata teisi komponente.
 
=== Perifeersed siinid ===
Mälusiiniga sarnasteks siinideks on PCI ja AGP siinid. Ka nende tööprotsess on [[asünkroonne]]. Vanemates süsteemides töötavad need siinid mitu korda väiksema taktsagedusega kui esisiin. Selle määrab [[Baasvahetussüsteem|BIOS]]. Uutemates süsteemides, PCI, AGP ja [[PCI Express|PCI-Express]] perifeersed siinid võtavad vastu privaatseid takti signaale, mis tagab selle, et nad ei sõltu enam esisiini ajastusest.
 
=== Kiirendamine ===
47. rida:
 
== Andmeedastuskiirus ==
Esisiini maksimaalne andmeedastuskiirus saadakse tema andmeraja laiuse, taktsageduse ja andmehulga saatmise arvu (takti tsükli kohta) korrutisena. Näiteks 64 [[Bitt|biti]] laiune esisiin (8 [[Bait|baitibait]]i), mis töötab kiirusel 100 &nbsp;MHz ja edastab 4 andmehulka ühe takti tsükliga, omab andmeedastuskiirust 3200 [[Megabait|megabaitimegabait]]i sekundis (MB/s).
 
8 B x× 100 &nbsp;MHz x× 4/tsükkel = 3200 MB/s
 
Andmehulga edastus ühe tsükli kohta sõltub kasutatavast tehnoloogiast. [[GTL+]] edastab ühe andmehulga ühe tsükli kohta, EV6 2 andmehulka tsükli kohta ja AGTL 4 andmehulka tsükli kohta.
 
Paljud tootjad avaldavad esisiinide kiiruseid megahertsides, kuid turundusmaterjalid esitavad esisiini kiirust kui tõhusa signalisatsiooni määrana (MT/s). Näiteks kui emaplaadi või protsessori siin töötab kiirusel 200 &nbsp;MHz ja teeb 4 andmeedastust tsükli kohta, siis esisiini määr on 800 MT/s.
 
Esisiini [[ribalaius]] määratakse andmeedastuse hulgaga ühe tsükli jooksul, taktsageduse ja bittide arvuga igas edastuses.
183. rida:
== Välislink ==
* [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=3628 Esisiin, vallaste.ee]
 
{{Arvutisiinid}}▼
 
[[Kategooria:Arvutisiinid]]
[[Kategooria:Emaplaat]]
▲{{Arvutisiinid}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Esisiin"