Redaktsioon: 25. november 2013, kell 06:55 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 15:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Adolphe Guillaume Vorderman''' ([[12. detsember]] [[1844]], [[Haag]], [[Holland]] – [[15. juuli]] [[1902]], [[Bataavia]], [[Jaava]]) oli [[Holland]]i [[arst]] ja [[teadlane]]. ~~Tema tehtud ulatuslikud toitumiseksperimendid aitasid kaasa [[vitamiinid]]e avastamisele.~~ Tema tehtud ulatuslikud toitumiseksperimendid aitasid kaasa [[vitamiinid]]e avastamisele. == Haridus- ja tööeluga seonduvat ==▼ Vorderman õppis [[Utrechti ülikool]]is [[meditsiin]]i. [[1866]]. aastal liitus dr. Vorderman Hollandi laevastikuga ja asus tööle [[meditsiiniohvitser]]ina. [[1871]]. aastal saadeti ta tsiviilteenistusse [[Indoneesia]]sse (sel ajal Hollandi India). [[1881]] saadeti Vorderman [[Bataavia]]sse (tänapäeval [[Jakarta]]). [[1890]]. aastast töötas ta saarel vanglate [[sanitaarkontroll]]ijana. Ulatuslike toitumiseksperimentide käigus kontrollis ta ligi 100 saarel olevat väiksemat vanglat.▼ ▲== Haridus- ja tööeluga ~~seonduvat~~seotu == ▲Vorderman õppis [[Utrechti ülikool]]is [[meditsiin]]i. [[1866]]. aastal ~~liitus~~astus dr. Vorderman Hollandi ~~laevastikuga~~laevastikku ja asus tööle [[meditsiiniohvitser]]ina. [[1871]]. aastal saadeti ta tsiviilteenistusse [[Indoneesia]]sse (sel ajal Hollandi India). [[1881]] saadeti Vorderman [[Bataavia]]sse (tänapäeval [[Jakarta]]). [[1890]]. aastast töötas ta saarel vanglate [[sanitaarkontroll]]ijana. Ulatuslike toitumiseksperimentide käigus kontrollis ta ligi 100 saarel olevat väiksemat vanglat. ==Panus teaduse arendamisse== [[1895]]. aastal arutas [[Christiaan Eijkman]] enne ärasõitu saarelt [[beriberi]]ga ~~seonduvat~~seotut ülemmeditsiiniohvitseri Vordermaniga. Beriberi näis probleeme põhjustavat üksnes osal kinnipeetavatest. Neist, kes sõid pruuni riisi, haigestus üks 10 000 kinnipeetava kohta, ja neist, kes said söögiks poleeritud riisi, haigestus üks 39 kinnipeetava kohta. Vorderman järeldas, et haigestumise põhjuseks ei saa olla vangla hügieenitingimused.<ref>Kenneth J. Carpenter,[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/themes/medicine/carpenter/ "The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins"], Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Veebiversioon (vaadatud 14.08.2013)</ref> Aastatel [[1895]]–[[1896]] õnnestus Vordermanil tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise poleeritud riisi söömisega, seda kinnitas [[Braddon]].<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref> ==Publikatsioonid== Vorderman avaldas mitmeid ~~uurimustöid~~uurimusi looduses leiduvate [[toksiin]]ide, [[ravim]]ite ja söögiga ~~seonduvalt~~seotult, mis leidsid avaldamist meditsiiniteaduslikes väljaannetes, nagu ''Teysmannia'' ja ''Het Natuurkundig Tijdschrift voor Ned. Indië''. Vorderman avaldas ka mitmeid [[ornitoloogia]] <nowiki/>alaseid publikatsioone.<ref>[http://www.nationaalherbarium.nl/fmcollectors/V/VordermanAG.htm#1 Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)]</ref> "Meteorologische waarnemingen op P. Bras", Nat. Tijdschr. N.I. 37, 1877, p. 195-210. "Naar de Lampongs", Eigen Haard 1884, p. 234, 244, 261, 268, 284, and 289. 28. rida ⟶ 30. rida: ==Tunnustused== Vordermani auks on nimetatud: liik ''[[Myristica vordermannii]]'' Warb. == Viited ==

Adolphe Guillaume Vorderman: erinevus redaktsioonide vahel