Iisrael: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
40. rida:
===Iisraeli peaministrid===
[[
*[[1948]]–[[1954]], [[David Ben-Guriyyon]]
*[[1954]]–[[1955]], [[Moshe Sharet]]
79. rida:
*[[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]]
*[[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkond]]
*[[
== Ajalugu ==
93. rida:
===I maailmasõda ja Palestiina ===
Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti [[Egiptuse Ekspeditsioonikorpus]]e väed [[Edmund Allenby]] juhtimisel koostöös kohalike vastupanugruppidega Palestiina piirkonna, kuhu aga [[Suurbritannia]] väed jäid paigale, et tagada rahu juutide ja araablaste vahel.
1. novembril 1917. aastal võttis Suurbritannia valitsus vastu otsuse võimaldada juutidel rajada oma "rahvuslik kodu" Briti vägede vallutatud territooriumil nn [[Balfouri deklaratsioon|Balfouri deklaratsiooniga.]]
===Suurbritannia Ühendkuningriigi rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat===
25. aprillil 1920. aastal anti Suurbritannia Ühendkuningriigile [[Balfouri deklaratsioon]]i täideviimiseks rahvusvaheline [[mandaat]]. See mandaat anti välja [[San Remo konverents]]
1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi [[Transjordaania]] riik. Ülejäänud Palestiina territoorim pidi saama juutide kodumaaks.
117. rida:
Esimese välisriigina tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust [[NSV Liit|Nõukogude Liit]], kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik Lähis-Idas, kuna teised Araabia riigid olid Suurbritannia liitlased. Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] lojaalsed Nõukogude Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. Iisrael ei vastanud NSV Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu NSV Liit katkestas suhted Iisraeliga 1949. aastal. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine.
Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli [[kodakondsus]], neid ja nende järeltulijaid tuntakse [[Iisraeli araablased|Iisraeli araablastena]]. Lahkunuid tunti aga esimeste
1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli territoorium suurem kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk Läänekallas Transjordaaniale. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm
Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks [[Jordaania]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast.
135. rida:
=== Jom Kippuri sõda ===
1973. aasta oktoobris toimus [[Jom Kippuri sõda]], milles Egiptus ja Süüria üritasid eelmistes sõdades kaotatud alasid tagasi vallutada. Sõda algas Egiptuse ja Süüria vägede jaoks edukalt, kuid Iisraeli vägede vasturünnakutega löödi nad tagasi. 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis Siinai poolsaare Egiptuse valdusse tagasi. Golani kõrgendikud, Läänekallas ja Gaza piirkond jäid Iisraeli valdusse.
1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinaist; 1985. aastal Liibanonist (v.a. puhvertsoonist riigi piiril).
142. rida:
===2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt===
{{vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}}
Aastal [[2006]] tungisid organisatsiooni [[Ḩizb Allāh]] sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tappes viis Iisraeli sõdurit ja võttes vangi kaks. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad anti Iisraelile välja 2008. aastal toimunud vangide vahetuse käigus.
Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanoni aladel. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilrajatised. Lisaks viis Iisrael osa oma sõjaväest Liibanoni, hoides [[Ḩizb Allāh]] liikmeid blokaadis.
Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006. aastal kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise kohta. ÜRO rahuvalvajad pole veel täitnud resolutsiooni desarmeerimise sätet. Iisraeli luureandmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud<ref name="YLzNq" />.
==Rahvastik==
[[Pilt:TA from Shalom Meir Tower.jpg|
[[Pilt:Haifa Israel by David Shankbone.jpg|
2011. aasta seisuga elab Iisraelis 7 746 000 inimest.<ref name="ynet" />
193. rida:
2011. aastal oli Iisraeli [[SKP]] 219,43 miljardit [[USA dollar]]it.<ref name="imf" />
2010. aastal oli [[töötus]]
{{veerud|50%}}
288. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report] July 1937</ref>▼
<ref name="YLzNq">[http://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref>▼
<ref name="ynet">[http://www.ynet.co.il/articles/0,7340,L-4066153,00.html ynet.co.il] vaadatud 14.05.11</ref>
<ref name="imf">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2011/01/weodata/weorept.aspx?sy=2008&ey=2011&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=436&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=72&pr.y=12 imf.org] vaadatud 14.05.11</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/is.html cia.gov] vaadatud 14.05.11</ref>
▲<ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report]July 1937</ref>
▲<ref name="YLzNq">[http://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref>
}}
| |||