Näotuvastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
4. rida:
[[Pilt:Surveillance equipment 5410.jpg|pisi|Külgvaade]]
[[Pilt:Surveillance equipment 5411.jpg|pisi|[[Infrapuna]]valgusallikas. See on inimsilmale nähtamatu, kuid loob päevase valguskeskkonna [[valvekaamera]]tele]]
'''Näotuvastus''' ([[inglise]] ''facial recognition (system), face detection'') on eriotstarbeline [[arvuti|arvutiprogramm]]programm või funktsioon suuremas tarkvararakenduses, mida kasutatakse isikutuvastuseks ehk isiku [[Identiteet|identiteedi]] automaatseks kindlakstegemiseks või kontrollimiseks. Tehnoloogia põhineb [[masinnägemine|masinnägemisel]], kasutades inimese näojoonte [[pilt|pilti]]i, võrreldes seda olemasolevate piltidega [[andmebaas]]is.
 
Näotuvastusprogramme kasutatakse turvasüsteemides ning need on võrreldavad muude biomeetrilisi andmeid kasutavate turbeotstarbeliste arvutiprogrammidega, näiteks silma[[iirise skanner|iiriseskanneri]], [[sõrmejälje skanner|sõrmejäljeskanneri]] ja muude sellistega.
21. rida:
==Tehnikad==
===Tavapärased===
Mõne näotuvastusprogrammi [[algoritm|algoritmid]]id tuvastavad nägusid väljaulatuvate piirjoonte piltide abil. Näiteks algoritm võib analüüsida suhtelist asukohta, suurust ja/või silma kuju, nina, põsesarnasid ja lõualuud. Neid näojooni kasutatakse, et leida teistelt piltidelt sarnaseid jooni. Teised algoritmid normaliseerivad nägude galeriid ja tihendavad nägude andmeid, salvestades piltide infot, mis on näotuvastuseks vajalik. Üks varasemaid edukaid arvutiprogramme põhineb olulisemate näojoonte kokkusobitamise mallide tehnikal, pakkudes omamoodi näopildi.
 
Tuvastusalgoritmid võib liigitada geomeetrilisteks, mis vaatlevad eritunnustega jooni, ja fotomeetrilisteks, mis oma statistilise lähenemisega väärtustavad pilti ja võrdlevad väärtusi malliga, et elimineerida erinevused.
64. rida:
Jaanuaris 2001 [[Super Bowl XXXV]]l aegu kasutas USA [[Florida|Florida osariigi]] [[Tampa Bay]] politsei näotuvastustarkvara [[Facelt]], et otsida potentsiaalseid kurjategijaid ja terroriste ürituselt (süsteem leidis kokku 19 kuriteokahtlase toimikuga isikut).
 
Aastal 2000 presidendivalimiste aegu rakendas [[Mehhiko]] valitsus näotuvastustarkvara selleks, et välistada valimispettusi. Mõnedki isikud registreerisid end erinevate nimedega, et valida mitu korda. Uute näofotode võrdlus nendega, kes olid valijate andmebaasis juba olemas, aitas vähendada kattuvaid registreeringuid. Sarnaseid [[tehnoloogia|tehnoloogiaid]]id kasutatakse Ameerika Ühendriikides, et vältida inimesi tegemast isikukaarti või juhilube.
 
Suured lootused on pandud praegu väljatöötatavale näotuvastustehnoloogiale, millel peaks olema hulganisti uusi kasutusvõimalusi. Näiteks võiks tehnoloogiat kasutada turvameetmena sularahaautomaatides (ATM); pangakaartide ja isikukoodi asemel ATM võiks teha pildi näost ja võrrelda fotot panga andmebaasis olevate piltidega, et isikuid identifitseerida. Sama süsteemi võiks kasutada ka arvutite maailmas, kasutades veebikaamerat, et teha endast pilti. See pilt võiks asendada kõiki paroole. Sellega saaks ära hoida paroolide lahtimurdmised või nende unustamised.
73. rida:
 
==Võrdlev uuring==
Biomeetriline näotuvastus ei pruugi olla kõige usaldusväärseim ja efektiivsem. Üks olulisemaid eeliseid on see, et see ei nõua abi uuritavatelt teemadelt. Korralikult töötavad süsteemid on kasutusel lennujaamades, multipleksides ja muudes avalikes kohtades, kus on vaja inimesi rahvamassi sees identifitseerida. Teised biomeetrilised süsteemid nagu sõlmejäljelugeja, iirise[[skanner|skanner]] ja hääletuvastus ei suuda sellist massilist identifitseerimist. Siiski on esitatud palju küsimusi ja probleeme näotuvastustarkvara efektiivsuse ja turvalisuse saavutamise kohta lennu- ja rongijaamades.
 
==Kriitika==