Sassaniidide riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
62. rida:
Riigi rajas ning dünastiale pani aluse [[Ardašir I]]. Sassaniidide riik hõlmas tänapäeva [[Iraak|Iraagi]], [[Iraan]]i, [[Afganistan]]i, Ida-[[Süüria]], [[Kaukaasia]] maa-alad ning piirkondi [[Türgi]]s ja [[Araabia poolsaar]]el.
[[3. sajand]]i keskpaigas tekkis [[Rooma keisririik|Rooma keisririigil]] konflikt areneva ja laieneva Sassaniidid riigiga, mille valitseja (240–270) [[Shapur I]] tungis Rooma [[Mesopotaamia]]sse (243), laastas [[Antiookia]] (254) ja tungis [[Anatoolia]]sse (260).
Valitseja (293–302) Narsehi ajal tungisid sassaniidide väed Rooma [[Armeenia]]sse, kuid võideti [[298]]. aastal hilisema keisri [[Galerius]]e vägede poolt ning loovutasid rahulepingu alusel nende kontrolli all olnud [[Väike-Armeenia|viis provintsi]] [[Tigris]]est lääne pool, kuni aastal 337 vallutas need alad ajutiselt valitseja [[Shapur II]].
[[Pilt:Roman-Persian Frontier in Late Antiquity.svg|pisi|vasakul|[[Bütsants]]i-Sassaniidide riigi piir 4.-7. sajandil]]
Kuningas [[Shapur II]] valitsusajal (309–379), aastatel 337–350 olid Sassaniidid ja [[Bütsantsi ajalugu|Bütsants]] püsivalt sõjajalal. Põhiline sõjategevus leidis aset [[Mesopotaamia]] aladel, kus pärslased piirasid korduvalt [[Amida]] ja [[Nisibis]]e kindlusi, suutmata neid küll vallutada. Ajutine kergendus saabus alles [[349]]. aastal kui pärslased olid sunnitud katkestama putukaparvede rünnaku tõttu järjekordse Nisibise piiramise. [[350. aastad|350. aastate]] alguses langes aga Pärsia impeerium ise idapoolsete rändrahvaste rünnakute alla.
{{Vaata|Rooma-Pärsia sõjad}}
Aastatel 350–[[358]] oli olukord Sassaniidide ja Rooma riigi piiridel suhteliselt rahulik, sest pärslaste kuningas Shapur II pidi kaitsma oma piire ida poolt peale tungivate rändrahvaste eest, pärast seda aga kui pärslased olid edukalt selle ohu kõrvaldanud, alustasid nad uue sõjaretke kavandamist Rooma vastu. Shapur II nõudis 358. aastal [[Constantinus Suur|Constantius]]elt, et Rooma loovutaks talle [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] provintsid, kuid keiser keeldus. Nii algas 359. aastal uus pärslaste pealetung. Šapur II vägede kätte langes pärast 73 päeva kestnud piiramist strateegilise tähtsusega [[Diyarbakır|Amida]] kindlus. Järgmisel aastal vallutasid pärslased veel mitu kindlust, millest kõige olulisem oli [[Singara]]. 361. aastal oli Constantius impeeriumi läänealal esile kerkinud siseohu tõttu sunnitud idapiirilt lahkuma ja sõda pärslastega jätkus tema järglase [[Julianus Apostata]] ajal, kes saavutas esialgu ka mõningast edu.
[[Pilt:Julian Campaign 363.png|pisi|[[Julianus Apostata]] ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal]]
363. aastal [[Bütsantsi ajalugu#Julianus Apostata valitsusaeg|Bütsantsi]] väed tungisid 90 000 mehega [[Sassaniidid]]e pealinna [[Ktesiphon]]i alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Ida-Rooma armee taganemisel hukkus [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] (361–363) [[Julianus Apostata]] lahingus ning uueks keisriks kuulutati [[Jovianus]], kes rahu sõlmimise nimel loovutas sassaniidide valitsejale [[Sharpur II]]-le 5 idapoolset provintsi.
[[Pilt:Justinien 527-565.svg|pisi|vasakul|Justinianus I vallutused 527-565]]
[[Pilt:(616AD)12.png|pisi|Bütsantsi ja Sassaniidide alad 616. aastal]]
[[Pilt:Roman-Persian Frontier, 565 AD.png|pisi|vasakul|[[Bütsantsi ajalugu|Bütsantsi]]-Sassaniidide riigi piir [[Justinianus]]e surma ajal 565. aastal]]
527. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Justinianus I]], Justinianuse valitsemisperioodil (527–565) suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. 530. aastal võitis Bütsantsi väejuht [[Belisarios]] pärslasi [[Mesopotaamia]]s, kuid kaotas lahingud Süürias. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille järgi nõustus Bütsants maksma Sassaniidide riigile iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Sõjategevus taasalgas 550ndail aastail [[Kaukaasia]] alade kuulumise üle, 580. aastal likvideerisid pärslased [[Ibeeria kuningriik|Ibeeria kuningriigi]], ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks. 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtsketha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele.
▲Ardašir I Parsi piirkonnast vallutas [[3. sajand]]i alguses kodusõjast ning [[Rooma-Partia sõjad|Rooma-Partia sõdades]] nõrgenenud [[Artabanos V]] valitsetud [[Partia]] ning laiendas umbes 222. aastaks oma valdusi kuni [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] valdusteni [[Lähis-Ida]]s ja [[Väike-Aasia]]s. [[Rooma impeerium#Nabatea vallutamine|Roomlased]] ja [[Partia|part]]lased olid võidelnud [[Assüüria]] ja ülejäänud Mesopotaamia pärast kuni [[226]]. aastani, mil ülemvõimu saavutas hoopis Sassaniidide riik.
{{Vaata|Bütsantsi-Sassaniidide sõjad}}
Keisr [[Maurikios]]e ajal sekkus Bütsants Sassaniidide riigi kodusõtta. Maurikios aitas Sassaniidide riigi troonile tagasi [[Husrav II]]-e ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam.
[[Pilt:
[[Pilt:Sassanian Empire 621 A.D.jpg|pisi|Sassaniidide impeerium 620. aastal]]
[[Pilt:SassanidEmpirebeforeArabConquest.png|pisi|Sassaniidide impeerium 632. aastal]]
▲[[Pilt:Mohammad adil-Rashidun empire-slide.gif|pisi|[[Moslem]]ite Rashiduni kalifaadi laienemine, [[7. sajand]]il]]
[[7. sajand]]i alguses tungisid pärslased sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614). Viimase vallutamist iseloomustas äärmuslik julmus: linnas tapeti 57 000 – 66 500 inimest ja lisaks viidi [[orjus]]se ligi 35 000 (nende seas ka patriarh). Paljud kirikud põletati maha ja [[reliikvia]]d viidi [[Ktesiphon]]i. Eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile kujunes rikka [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse provintsi]] kaotamine (618–621), mis oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks. [[Herakleios I]] valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, äärmise põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Nineveh]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele vägedele täieliku lüüasaamisega.
[[7. sajand]]i keskpaigas [[Rashiduni kalifaat|araablaste]] [[kalifaat]] purustas Sassaniidide impeeriumi ja [[zoroastrism]]i kui riigiusu.▼
▲[[7. sajand]]i keskpaigas [[Rashiduni kalifaat|araablaste]] [[kalifaat]] purustas Sassaniidide impeeriumi ja [[zoroastrism]]i kui riigiusu. 637. aastal purustati [[Kadisija lahing]]us Sassaniidide riik ja [[637]]. aastal vallutasid araablased [[Sa'ad ibn Abi Waqqas]]i juhtimisel Sassaniidide [[Pärsia]] senise pealinna [[Ktesiphon]]i.
==Vaata ka==
| |||