Vene õigeusu kiriku juhtide loend: erinevus redaktsioonide vahel

Tabelis on kasutatud venepäraseid nimekujusid, v.a. nende [[metropoliit]]ide ja [[patriarh]]ide puhul, kus eesti traditsioon näeb ette eesti- või ladinapärase nimekuju.

 

 

Kiievi-Vene riigi lagunemise ja võimukeskuse tähtsuse kadumisega, ühe uue võimukeskusena, pärast [[Mongolite invasioon Venemaale|Mongolite invasiooni Venemaale]], püüdis [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] vürst [[Danilo Romanovitš]] muuta Galiitsia-Volõõniat ka [[Vene õigeusu kirik]]u keskuseks, tema toetusel valiti [[Chełm]]i, vürstiriigi pealinna [[Chełmi piiskop|piiskop]] [[Kirill II (Kiievi metropoliit)|Kirill II]] [[1243]]. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks. [[1251]]. aastal tegi Kirill reisi [[Konstantinoopol]]i, [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] juurde, kes kinnitas ta staatust [[metropoliit|metropoliidina]]. Kuid [[õigeusu kirik]]u pea nõudis, et metropoliidi [[residents]] ei tohi asuda vürstiriigi pealinnas, kuna Danilo Romanovitš oli mongolivastase koalitsiooni moodustamisel lähenenud katoliku kiriku pea, [[Rooma paavst]]iga. Kuna senine metropoliidi asukoht, Kiiev oli laastatud, siis valis Kirill uueks residendiks teise slaavi tähtsama võimukeskuse [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] pealinna [[Vladimir]]i [[Kljazma]] ääres.

Kuigi metropoliidid ei resideerinud [[Kiiev]]is alates [[1299]]. aastast, kasutasid nad 1461. aastani jätkuvalt Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi tiitlit.

 

 

[[1439]]. aastal leidis aset [[Firenze kirikukogu]], kus [[Bütsantsi keiser]] [[Ioannes VIII]] ning [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Ioseph II]] ning teised [[idakirik]]u piiskopid, läksid [[läänekirik]]u juhi [[Rooma paavst]]iga [[kompromiss]]ile, kuna lootsid Roomaga ära leppida ning saada sõjalist abi [[Bütsants#Osmanite tõus ja Konstantinoopoli langemine|Bütsants]]ile [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu.