Moldova (piirkond): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lookej (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Moldavia map.png|thumb|Ajalooline Moldova]]
'''Moldova''' on ajalooline piirkond [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatide]] ja [[Dnestr]]i jõe vahelisel alal., mis Jagatudtänapäeval praegujääb [[Moldova]], [[Rumeenia]] ja [[Ukraina]] vahelaladele.

Tänapäeval nimetatakse Moldovaks ka Rumeenia regiooni.
[[Pilt:Moldova.png|thumb|Moldova vabariik]]
== Nimi ja etümoloogia ==
8. rida ⟶ 10. rida:
Algne ja lühiealine viide piirkonnale oli ''Bogdania'', [[Bogdan I]] järgi, kes oli üks vürstiriigi asutajaid. Nimed ''Moldaavia'' ja ''Moldova'' on tuletatud [[Moldova jõgi|Moldova jõe]] nimest; kuid etümoloogia pole teada ja siin on mitu varianti:
 
* [[Dimitrie Cantemir]]i teoses ''"Descriptio Moldaviae''" mainitud legend seob selle [[Marmaatia]] [[vojevood]]i [[Dragoș I]] [[Tarvas|tarva]]jahiga ja tagaaetava tähemärgiga sõnniga. Dragoșt saatis tema emane hagijas ''Molda''; kui nad jõudsid tundmatu jõe kaldale, jõudis Molda elajale järele ja see tappis ta. Koera nimi anti jõele ja see laienes riigile.
* vana[[Saksa keel|saksa]] ''Molde'' tähendas "[[Karjäär (mäendus)|karjääri]]"
* [[Gooti keel|gooti]] ''Mulda'' (𐌼𐌿𐌻𐌳𐌰) tähendas "tolmu", "pori", mis viitab jõele.
* [[Slaavi keeled|slaavi]] etümoloogia (-''ova'' on üsna tavaline slaavi sufiks), markeerides slaavi omastava vormi lõppu, tähistades omandit, peamiselt naissoost nimisõnadel (s.t., "Molda oma").
* maaomanik Alexa Moldaowiczi on 1334. aasta dokumendis mainitud kohaliku [[bojaar]]ina [[Bolesław-Jerzy II]] teenistuses; see tõendab nime kasutamist enne Moldova riigi loomist ja võib olla piirkonna nime allikas.
 
36. rida ⟶ 38. rida:
{{vaata|Rumeenia varakeskajal}}
 
Moldova asukad olid kristlased. Arheoloogilised tööd paljastasid 5. sajandist pärit kristliku nekropoli jäänused Mihălășenis, Botoșani maakonnas. Palvetamiskoht ja hauad olid kristlike omadustega. Palvetamiskoht oli ristkülikukujuline, küljepikkustega 8 ja 7 m. Sarnane nekropol ja palvetamiskoht leition leitud NicolinasNicolinast Iașis.
 
[[Bolohoveenid|Bolohoveene]], [[valahhid|valahhe]], on mainitud Ipatjevi kroonikas 13. sajandist. Kroonika näitab, et see maa piirneb [[Galiitsia vürstiriik|Halõtši]], [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia]] ja [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigiga]]idega. Arheoloogilised uuringud on kindlaks teinud ka [[13. sajand]]i kindlustatud asulate asukohad selles piirkonnas. Alexandru V. Boldur tegi kindlaks Voscodavie, Voscodavti, Voloscovti, Volcovti, Volosovca ning muud linnad ja külad Nistru/Dnestri ja Nipru/Dnepri jõgede keskjooksude vahel. Bolohoveenid kadusid kroonikatest pärast lüüasaamist aastal 1257 [[Daniil Romanovitš]]i vägedelt.
 
13. sajandi alguses esines enamusel piirkonna territooriumil kõrvuti valahhidega võimalik [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Halõtši]] [[Slaavlased|slaavi]]-[[valahhid|valahhi]] [[vasall]]riik ''[[Brodnikud]]'' (1216. aasta paiku on Brodnikuid mainitud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Suzdali]] teenistuses).
 
Halõtši ja Brodnikute vahelisel piirialal tapeti 11. sajandil [[Viikingid|viiking]] nimega ''Rodfos'' valahhide poolt, kes arvatavasti petsid teda. Aastal 1164 võeti umbes samas piirkonnas valahhi karjaste poolt vangi tulevane [[Bütsants]]i keiser [[Andronikos I Komnenos]].
 
=== Kõrgkeskaeg ===