Lääts: erinevus redaktsioonide vahel

Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. – kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest [[Assüüria]] linnast [[Niinive]]st, mis asub tänapäeva [[Iraak|Iraagis]] [[Mosul]]i linna alal. Esimesed kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast – [[Aristophanes]]e näidendist "Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. [[Plinius Vanem]]a (23 – 7923–79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis. Ta mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: [[Nero]] olevat vaadanud gladiaatorite mänge, kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka [[Seneca noorem]] (3 eKr – 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust.

Araabia matemaatik [[Ibn Sahl]] (u. 940 – 1000) kasutas nüüdseks teada [[Snelli valem]]it, et arvutada läätse kuju. [[Ibn al-Haitham]] (965–1038) kirjutas esimese suure uurimuse, "OptikaKitāb Raamatual-Manāẓir" ("Raamat optikast"), mis kirjeldab, kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale.

Väljakaevamistel viikingite sadamalinnas [[Fröjel]]is ([[Gotland]]il [[Rootsi]]s) 1999. aastal tulid välja kvartsist [[Visby läätsed]], mis on pärit 11. – 12–12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld.

'''Abbe siinuse tingimus''' on [[Ernst Abbe]] järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka optilisest teljest eemal olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse [[Carl Zeiss (ettevõte)|Carl Zeissi kompaniileettevõttele]] – juhtivale optikaseadmete tootjale.

* [[Gravitatsioonilääts]]