Redaktsioon: 22. veebruar 2018, kell 02:39 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. aprill 2019, kell 09:57 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=august\|aasta=2006}} [[Pilt:Helme linnus 2.jpg\|~~thumb~~pisi\|Helme linnuse sisehoov]] '''Helme ordulinnus''' (saksa keeles ''Ordensburg Helmet'', ''Schloß Helmet'') on tänapäeval varemeis olev [[ordulinnus]] [[Valga maakond\|Valga maakonnas]], [[Tõrva vald\|Tõrva vallas]], [[Helme\|Helme alevik]]us. 7. rida: Linnus paiknes kahe [[vallikraav]]iga eraldatud looduslikul [[neemik]]ul. [[Müür]]i jäänused ja [[põhiplaan]] lubavad arvata, et ehitis pärineb [[14. sajand]]i esimesest poolest. Linnuse asukoht ajaloolise [[Sakala]]st [[Ugandi]]sse kulgeva tähtsa kaugmaantee ääres lubab aga lisaks oletada, et samas paigas võis asuda juba ka eestlaste (sakalaste) muinaslinnus. Igatahes maakivist linnus on korrapäratu planeeringuga ning järgib loodusliku neemiku piirjooni. Linnus paikneb kohati kuni 20  m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Linnust ümbritses müür, mille sisemisel küljel asusid kogu selle ulatuses mitmesugused ruumid. Pealinnus kujutas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x× 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavaimaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi. == Ajalugu == [[Pilt:Helme ordulinnus 2012.JPG\|~~thumb~~pisi\|Helme linnus öösel]] [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]] jäi Helme linnus imekombel puutumata, kuigi samas lähikonnas toimus [[1560]]. aastal otsustav [[Härgmäe lahing]], mida loetakse Liivi ordu lõpuks (ja vahel koguni keskaja lõpuks Vana-Liivimaal, sh Eestis). Saatus soosis linnust ka Rootsi-Poola sõdade ajal 1600.–1620. aastatel, mis mitmeid muid Lõuna-Eesti piirkondi vägagi laastas. [[Stefan Bathory]] valitsemise ajal kuulus linnus vendadele [[Stanislaus Nonhard\|Stanislaus]] ja [[Peter Nonhard]]ile. [[1624]]. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] linnuse koos ümber asuvate mõisadega [[Liivimaa]] kindralkuberneri ametis olnud krahv [[Jakob De la Gardie]]le. Linnus hävis [[1658]]. aastal, mil parajasti oli käimas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)\|Vene-Rootsi sõda]] (seesama, mis lõpetati [[1661]]. aasta [[Kärde rahu]]ga) ning rootslastel ei olnud jõudu, et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. 28. rida: == Legend == [[Pilt:Helme linnuse müür.jpg\|~~thumb~~pisi\|Linnusemüür]] Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud.

Helme ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel