Puriin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Puriin''' (tähis '''R''') on [[bitsükliline heteroaromaatne ühend|bitsükliliste heteroaromaatsete ühendite]] hulka kuuluv [[keemiline aine]], mille [[molekul]]is on neli [[lämmastik]]u[[aatom]]it. [[Molekul]]i ehitus sarnaneb [[indool]]i omaga, kuid 3., 5. ja 7. positsioonis on [[süsinik]]uaatomi ja [[vesinik]]uaatomi asemel [[lämmastik]]uaatomlämmastikuaatom. Molekuli võib vaadelda koosnevana [[pürimidiin]]i ja [[imidasool]]i tsüklitest (ta on lihtsaim [4,5-''d'']pürimidiin). Sellepärast on aine teised nimed '''3,5,7-triasaindool''' ja '''7''H''-imidaso[4,5-''d'']pürimidiin'''. [[Molekulivalem]] on [[süsinik|C]]₅[[vesinik|C]]₄[[lämmastik|N]]₄.

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 120-73-0.

Puriin on [[puriinid]]e [[aineklass]]i põhiliige.

Puriin looduses vabalt ei esine, küll aga esineb selle [[derivaat|derivaate]]e.

Puriini toodetakse [[aminoatsetonitriil]]ist ja [[formamiid]]ist või [[ftalimiidatsetonitriil]]ist ja [[tris-formaminometaan]]ist. Teine viis põhineb [[Wilhelm Traube]] leiutatud [[Traube süntees]]il [[4,5-diaminopürimidiin]]ist ja veevabast [[sipelghape|sipelghappest]].

Puriin moodustab on normaaltingimustel tahke, moodustab värvilisi nõelakujulisi kristalle [[rombiline kristallvõre|rombilise kristallvõrega]].

[[Sulamistemperatuur]] on 217  °C.

Puriin lahustub hästi [[vesi|vees]], kuumas [[etanool]]is ja [[benseen]]is, lahustub halvasti [[dietüüleeter|dietüüleetris]], [[atsetoon]]is ja [[kloroform]]is.

Tahke puriini [[põlemisentalpia]] on −2708 kJ·mol⁻¹, vastav [[tekkeentalpia]] 169,4 kJ·mol⁻¹.

Puriini molekuli võib käsitada [[kondenseerunud ringsüsteem]]ina, mis koosneb [[heterotsükliline ühend|heterotsüklilistest ühenditest]] [[pürimidiin]]ist (punane) ja [[imidasool]]ist (roheline).

7''H''-puriin on tasakaalus oma [[isomeer]]i 9''H''-puriiniga.

:[[Pilt:Purin Tautomerie1.svg|pisi|Puriini [[tautomeeria]].]]

[[Keskmine surmav annus]] rottidel [[intraperitoneaalne manustamine|intraperitoneaalsel manustamisel]] on 800  mg·kg⁻¹.

Puriini sai esmakordselt [[1884]] [[Emil Fischer]] [[kusihape|kusihappe]] [[kuumutamine|kuumutamise]] teel. Nime pani ta kokku ladina sõnast ''purus'' 'puhas' koos sõnaga ''uricus'' 'kusi-' ([[kusihape|kusihappe]] nimetuses ''acidum uricum''), sest kusihape on puriini derivaat ja seega on puriin kusihape "puhtal kujul". Aastal [[1898]] Fischer ka sünteesis puriini esimesena.

* D. R. Kirklin, E. S. Domalski: Enthalpy of combustion of purine. – ''[[The Journal of Chemical Thermodynamics]]'', 1984, 16, lk 633–642. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0021961484900430 Resümee.]