Uural: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
4. rida:
'''Uural''' ehk '''Uuralid''' (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on [[mäestik]] Venemaal ja osalt [[Kasahstan]]is [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piirialal.
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500
==Geoloogia==
Uuralite moodustumine [[Paleosoikum]]is oli üks osa viimase [[Hiidkontinent|hiidkontinendi]] [[Pangaea]] moodustumisest. Mäestik tekkis kolme [[laam]]a – [[Baltika laam|Baltika]], [[Siberi laam|Siberi]] ja [[Kasahstani laam|Kasahstani]] kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema [[Mesosoikum]]is toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus [[Lauraasia]] laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni.
Uuralite [[tektoonilised liikumised|tektooniline]] areng algas [[Devon]]is, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili [[saarkaar]]ed ([[Ookeaniline maakoor|ookeanilise]] [[litosfäär]]i [[subduktsioon]] teise ookeanilise litosfääri ploki alla). Hilis-Devonis järgnes sellele [[Mandriline maakoor|kontinentaalse]] Baltika laama ning tekkinud saarkaare [[Akretsioon (geoloogia)|akretsioon]]. Samal ajal moodustus [[ookean]]i teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. [[Karbon]]i vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning [[Perm (geoloogia)|Permi]] ja [[Triias]]e vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik.
|