Uural: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
4. rida:
'''Uural''' ehk '''Uuralid''' (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on [[mäestik]] Venemaal ja osalt [[Kasahstan]]is [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piirialal.
 
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500  km, laius kuni 150  km) kuid võrdlemisi madala ning [[Erosioon|erodeeritud]] mäestiku [[Venemaa]] lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on [[Vaigatš]]i saar ja [[Novaja Zemlja]] [[saarestik]]. Kõrgemad tipud on [[Narodnaja]] Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning [[Jamantau]] (1640 m) ja kahetipuline [[Iremel]] (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis.
 
==Geoloogia==
Uuralite moodustumine [[Paleosoikum]]is oli üks osa viimase [[Hiidkontinent|hiidkontinendi]] [[Pangaea]] moodustumisest. Mäestik tekkis kolme [[laam]]a – [[Baltika laam|Baltika]], [[Siberi laam|Siberi]] ja [[Kasahstani laam|Kasahstani]] kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema [[Mesosoikum]]is toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus [[Lauraasia]] laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni.
 
Uuralite [[tektoonilised liikumised|tektooniline]] areng algas [[Devon]]is, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili [[saarkaar]]ed ([[Ookeaniline maakoor|ookeanilise]] [[litosfäär]]i [[subduktsioon]] teise ookeanilise litosfääri ploki alla). Hilis-Devonis järgnes sellele [[Mandriline maakoor|kontinentaalse]] Baltika laama ning tekkinud saarkaare [[Akretsioon (geoloogia)|akretsioon]]. Samal ajal moodustus [[ookean]]i teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. [[Karbon]]i vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning [[Perm (geoloogia)|Permi]] ja [[Triias]]e vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik.