Erinevus lehekülje "Puursüdamik" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 42 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
[[FilePilt:Waubakee_Formation_DrillCore.tif|thumbpisi|Osa USA [[Wisconsin|Wisconsini osariig]]is [[Milwaukee]]s puuritud puursüdamikust. Kastis võib näha laminaarset peeneteralist dolomiitset karbonaati.]]
'''Puursüdamik''' (kärn) on kivimi või sete sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga.
 
See kujutab endast sageli silindrilist kivimi südamikku, küllalt tugevat, et säilitada monoliitsust. Puursüdamik on oluline geoloogilise informatsiooni allikas, mille põhjal saab teavet maapõue sügavustes esinevate kivimite ja setete kohta.
 
==Puursüdamiku ajalugu==
Tõenäoliselt pani puursüdamike võtmisele alguse [[maavara]]de otsimine. Seda uurimismeetodit hakati kasutama ookeani põhja uurimisel.<ref name="Jamus Collier, Stefanie Schumacher, Cornelia Behrens, Amelie Driemel, Michael Diepenbroek, Hannes Grobe, Taewoon Kim, Uwe Schindler, Rainer Sieger, Hans-Joachim Wallrabe-Adams, Rescued from the deep: Publishing scientific ocean drilling long tail data, GeoResJ, Volume 6, June 2015, Pages 17–20, ISSN 2214-2428" /> Samuti hakati meetodit rakendama [[järv]]ede, [[Liustik|liustikeliustik]]e, [[Muld|mulla]] ja isegi puidu uurimiseks. Väga vanadelt puudelt võetud puursüdamikud annavad infot nende aastaringidest, seejuures pole vaja puud maha saagida.
 
====Puuraukude ja puursüdamike ajalugu Eestis====
Aastatel 1960–1985, mida võiks nimetada geoloogiliste uuringute kõrgajaks, puuriti aastas puursüdamiku võtmisega kuni 30 kilomeetrit, millest kümmekond kilomeetrit on pikaajalist hoiustamist väärt.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" />
 
1990. aastal puuriti [[Kärdla_kraaterKärdla kraater|Kärdla meteoriidikraatri]] keskmesse Hiiumaal, mille tulemuseks on Eesti kõige pikem puursüdamik. See pärineb 815,2 meetri sügavusest Soovälja puuraugust numbriga K-1. Järgmine pikkuse poolest on [[Ruhnu]] puuraugust 787,4 meetri sügavusest saadud puursüdamik. See puurauk tehti saare keskosas 1972. aastal [[nafta]] ja gaasi ilmingute otsingul.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /><ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
 
Viimasel 20 aastal on Eestis puursüdamikke võetud vähem kui 1 kilomeeter. Tänapäeval puuritakse peamiselt maavarade uurimise eesmärgil, kus puuraukude sügavus on tavaliselt alla 15 meetri ning samuti ka puurkaevude rajamiseks ja energiapuuraukude rajamiseks, mis ei anna piisavalt andmeid riiklikult oluliste geoloogiliste tööde eesmärkideks.<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
Puursüdamiku saagis määratakse protsentides puuritud metraažist. 100% saagis võimaldab täieliku usaldatavusega uurida kivimeid, mida puurauk on läbinud ja määrata |maavara varud.
Puursüdamikku uuritakse ja analüüsitakse (keemiline, spektraalne, [[Petrograafia|petrograafiline]] ja muud analüüsid) laboratooriumis mitmesuguste meetodite ja seadmetega olenevalt sellest, milliseid tulemusi soovitakse saada. Tavaliselt kasutatakse analüüsimiseks väikest osa puursüdamikust. Teatud aja möödudes vähendatakse (likvideeritakse) vastavalt juhenditele osa puursüdamikust, millel ei ole olulist tähtsust. Puursüdamiku dateerimiseks on palju mooduseid. Dateerimise järel võib saada hinnalist infot kliima ja maastiku muutumisest. Nii näiteks on ookeani põhjast, maapõuest ja liustikelt võetud puursüdamikud täielikult muutnud meie arusaamist [[pleistotseen]]i geoloogilisest ajaloost. Puursüdamiku analüüs võimaldab näiteks määrata selle [[nafta|nafta]]- ja gaasisisaldust. Siiski võetakse puursüdamik puuraugu kogu pikkuses ainult erakordsetel juhtudel, kuigi see tugevalt oleneb puurimise eesmärgist. Mõnedel juhtumitel on puurimise lõpetamist kohustuslikuks protseduuriks puuraugu uurimine geofüüsiliste meetoditega.<ref name="Коршак" />
Puursüdamik on tähtis geoloogilise informatsiooni allikas, mis võimaldab täita paljusid geoloogilisi ülesandeid. Puursüdamikust saadud informatsiooni põhjal koostatakse teadustöid ja -aruandeid.
Puursüdamikul määratakse kindlaks [[Kiht_Kiht (geoloogia)|kivimikihtide]] omadused – mineraalne ja keemiline koostis, struktuur, järjestus, paksus, vanus ja muud omadused, mis sõltuvad geoloogilise uurimise eesmärkidest.
Puursüdamiku järgi võib näiteks hinnata teataval geoloogilises [[Ajastu_Ajastu (geoloogia)|ajastus]] esinenud kliima muutumist, geodünaamilist seisundi, saada teavet eksisteerinud fauna ja floora liikide kohta ning maakoore settelisest ehitusest. Maa pinna dünaamilised muutused on suuremal osal aladest tsüklilised, eriti puudutab see temperatuuri ja sademeid.<ref name="Недоливко" />
 
==Puurimine==
 
Vaatamata geofüüsiliste meetodite suurtele võimalustele maapõue uurimisel, võimaldavad ainult täisväärtuslikud puursüdamikud usaldusväärselt määrata kivimite koosseisu, füüsilis-mehaanilisi omadusi ja kivimite vanuse, argumenteeritult kinnitada näiteks [[nafta|nafta]] ja gaasi varud, koostada põhjendatud projektid puuraukude puurimiseks ja leiukohtade ekspluateerimiseks tervikuna.<ref name="Недоливко" /><ref name="ВладецкийКоршак" /><ref name="КоршакВладецкий" />
Kivimi purustamise iseloomu järgi jagatakse puurimisviisid kaheks: '''mehaaniliseks''', milles puurimisinstrument purustab otseselt kivimit; '''mittemehaaniliseks''', milles toimub purustamine ilma mõjutusallika otsese kontaktita kivimiga (näiteks plahvatus). Mehaanilised puurimisviisid jagatakse keerdpuurimiseks ja löökpuurimiseks (ka keerd-löök- ja löök-keerdpuurimiseks). Keerdpuurimisel puruneb kivim selle vastu surutud instrumendi pöörlemise arvel. Sõltuvalt kivimi tugevusest rakendatakse keerdpuurimisel lõikavat tüüpi kivimit purustavat instrumenti (peitelpuuri ja puurkrooni); teemantpuuri; haavelpuuri, mis purustab kivimit haavlite abil (haavelpuurimine). Puuraugu kivimite purustamine toimub kogu puuraugu pinna ulatuses või rõngaspinnal koos puursüdamiku väljavõtmisega (südamiku puurimine). Puurimise tehnilised vahendid koosnevad põhiliselt puurmasinatest (puurseadmetest) ja kivimit purustavast instrumendist.
 
Puurimine arenes ja spetsialiseerus kohandatuna kolmele tehnika valdkonnale: kõige sügavamad puuraugud (mitu kilomeetrit) puuritakse [[nafta]] ja gaasi saamiseks, vähem sügavad (sajad meetrid) tahkete maavarade otsimiseks ja luureks, puurauke sügavusega mõni meeter kuni kümned meetrid puuritakse [[lõhkeaine]]<nowiki/>laengute paigaldamiseks (peamiselt mäeasjanduses ja ehituses).<ref name="Владецкий" />
Puuraukude puurimine on kallis ning nendest saadud puursüdamikel on väärtus. Ühe keskmise sügavusega puuraugu südamiku maksumust hinnatakse sadakonnale eurole meetri kohta. Kasulik on kalli raha eest toodetud puursüdamik ka edaspidisteks uuringuteks säilitada.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /> Hoiustatud puursüdamike kasutamine vähendab kavandatavate geoloogiliste tööde maksumust, milleks võivad olla geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogiaga seotud tööd või [[maavara]]de uuringud. Samuti täieneb maapõue geoloogilise ehituse uurimise usaldusväärsus.
Kastidesse ladustatakse puursüdamik järjest vasakult paremale, puuraugu sügavuse kasvamise järjekorras, kindlalt vastandavalt selle asukohaga puurtorus. Puursüdamiku hoitakse koos puurimise protsessis tehtud „birkadega“"birkadega" ehk etikettidega spetsiaalsetes ühe meetril pikkusteks veergudeks jagatud kastideks. [[Paekivi]]st puursüdamiku enamlevinud läbimõõt on 9 &nbsp;cm ja kristalsest [[Aluskord|aluskorrast]] kivimitel 4 &nbsp;cm, olenevalt puursüdamiku läbimõõdust võib ühes kastis olla 4–10 meetrit puursüdamikku,<ref name="Puursüdamikud, Maa-ameti Geoportaal" /> seega näiteks keskmise sügavusega (200–400 meetrit) puuraugust võetud puursüdamiku mahutamiseks läheks vaja keskmiselt 50 kasti.<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata" /> Puursüdamiku markeeritakse (sügavus, stratigraafia), dokumenteeritakse, võetakse proove ja pildistatakse.<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts" />
====Puursüdamikuhoidlad Eestis====
 
==Andmebaasid==
Eesti puursüdamike andmebaaside hulka kuulub [[Eesti_Geoloogiakeskus|Eesti GeoloogiakeskuseGeoloogiakeskus]]e puursüdamike andmebaas, [[maa-amet]]i geoportaalist leitav andmebaas ja Eesti geokogude infosüsteemi puursüdamike andmebaas.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Jamus Collier, Stefanie Schumacher, Cornelia Behrens, Amelie Driemel, Michael Diepenbroek, Hannes Grobe, Taewoon Kim, Uwe Schindler, Rainer Sieger, Hans-Joachim Wallrabe-Adams, Rescued from the deep: Publishing scientific ocean drilling long tail data, GeoResJ, Volume 6, June 2015, Pages 17–20, ISSN 2214-2428">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2214242815000042 Jamus Collier, Stefanie Schumacher, Cornelia Behrens, Amelie Driemel, Michael Diepenbroek, Hannes Grobe, Taewoon Kim, Uwe Schindler, Rainer Sieger, Hans-Joachim Wallrabe-Adams, Rescued from the deep: Publishing scientific ocean drilling long tail data, GeoResJ, Volume 6, June 2015, Pages 17–20, ISSN 2214-2428]</ref>
<ref name="Eesti põuest pool (p)uurimata">[http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel2071_2046.html Eesti põuest pool (p)uurimata”uurimata", Looduse-sõber Nr3/2012]</ref>
<ref name="Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts">[http://www.egeos.ee/egeos/geoteave/puursudamikud Puursüdamikud, Eesti Geoloogiaselts]</ref>
<ref name="Недоливко">Недоливко Н.М. Исследование керна нефтегазовых скважин, 2008 стр 3; 9–50</ref>
75 991

muudatust