Jäämägi: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Iceberg 1 1997 08 07.jpg|thumbpisi|Jäämägi [[Baffini saar]]e lähedal]]

[[Pilt:Iceberg.jpg|thumbpisi|Jäämäe veepealne ja veealune osa]]

'''Jäämägi''' on [[meri|mere]] pinnal triiviv [[liustik]]u küljest lahti murdunud suur jäätükk.

Jäämäed triivivad peamiselt [[Atlandi ookean]]i põhjaosas ning [[Antarktis]]e ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit [[Gröönimaa]]d katvast [[jääkilp|jääkilbist]]. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud [[šelfiliustik]]e küljest.

Mageveejää tihedus on 920  kg/m³, seevastu [[merevesi|merevee]] tihedus on 1025  kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub.

Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus [[2000]]. aastal [[Antarktika]]s [[Rossi šelfiliustik]]ust ja sai nime [[B15]], kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000  km². Novembris [[2002]] murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[2005]], mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus.

Jäämäe sisetemperatuur on samasugune kui liustikes, kus ta moodustus: –15...–20  °C.

Jäämäe liikumiskiirus oleneb [[tuul]]est ja [[hoovus]]test, kuid keskmiselt arvatakse jäämäe kiiruseks 17  km ööpäevas.