Redaktsioon: 30. märts 2019, kell 10:45 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Viitetõrge ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2019, kell 12:55 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 919 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Intellektuaalne omand''' (ka '''intellektuaalomand ja intellektuaalne vara''' -– REÕS § 23) on iseseisvad õigused riigi õigussüsteemis, mis on seotud inimese intellektuaalse tegevuse tulemuste loomise ning kastamisega ja sellega seotud investeeringutega. Majandusteadusliku terminina tähistab intellektuaalne omand vara ettevõtte bilansis (immateriaalsed põhivarad) jms. Tavakeeles kasutatakse mõnikord tähenduses, et luuletus, artikkel, romaan, maal, laul jms. on autori intellektuaalne omand. Intellektuaalse omandi rahvusvaheliselt üldtunnustatud legaaldefinitsioon tuleneb [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon\|Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni]] (WIPO; on tõlgitud ka kui Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) asutamise konventsioonist (WIPO asutamise konventsioon 1967).<ref>Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon. - RT II 1993, 25, 55. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 (13.2.2018)</ref> Eesti Vabariik ühines WIPO asutamiskonventsiooniga 1994. aastal ja järelikult on see määratlus ka Eesti õigussüsteemi osa. Nimetatud konventsiooni artikkel 2 (viii) sätestab:▼ ▲Intellektuaalse omandi rahvusvaheliselt üldtunnustatud legaaldefinitsioon tuleneb [[Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon\|Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni]] (WIPO; on tõlgitud ka kui Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) asutamise konventsioonist (WIPO asutamise konventsioon 1967).<ref>Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon. - RT II 1993, 25, 55. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 (13.2.2018)</ref> Eesti Vabariik ühines WIPO asutamiskonventsiooniga 1994. aastal ja järelikult on see määratlus ka Eesti õigussüsteemi osa. Nimetatud konventsiooni artikkel 2 (viii) sätestab: "«intellektuaalne omand» sisaldab õigusi seoses: 24. rida ⟶ 23. rida: ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal." https://www.riigiteataja.ee/akt/13149537 Euroopa õigustraditsioonis eristatakse selle määratluse alusel intellektuaalse omandi kolme liiki: autoriõigus (''copyright''), autoriõigusega kaasnevad õigused (''right related to copyright või related rights või neighboring rights'') ja tööstusomand (''industrial property''). Teaduslike avastuste tegijatele on väga vähestes maades antud mõningaid õigusi (Venemaa, Ukraina). NSV Liidu ja teiste idabloki maade toel fikseeriti avastused ka WIPO asutamiskonventsioonis. Eestis avastusi iseseiva intellektuaalse omandi liigina ei kaitsta.Euroopa riikide õigussüsteemides on intellektuaalne omand paigutatud erinevalt. Mõnes riigis on vastu võetud rida iseseisvaid seadusi kõigi intellektuaalse omandi liikide kohta (Eesti), teistes riikides on normid koondatud kokku ühte kodifitseeritud normistikku (Prantsusmaa, Belgia). Ka Eestis on suund võetud kodifitseerimise suunas, esmajoones puudutab see tööstusomandit. Euroopa tsiviilõigusliku traditsiooniga riikide ja Anglo-Ameerika (''Common law'') traditsiooniga riikide lähenemised intellektuaalsele omandile on mõnevõrra on erinevad. Sellest tulenevalt ei ole ühte universaalset vastust küsimusele, kas intellektuaalne omand on iseseisev õigusharu. Kindlasti on tegemist ~~iseseiva~~iseseisva seadusandluse haruga. ▼ Autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi vaadeldakse traditsiooniliselt eraõiguse osana. Tööstusomandi objektide seadused (patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus, geograafilise tähise kaitse seadus jt) sisaldavad nii eraõiguse kui ka avaliku õiguse norme. Oma ajaloolises kujunemises viimase kolme sajandi jooksul on intellektuaalse omandi iseseisva normistiku ülesehitamine tugevasti tuginenud kordades vanema kujunemislooga asjaõiguse printsiipidele. 20. sajandi lõpuks olid välja kujunenud kõik eeldused väitmaks, et intellektuaalne omand ei ole asjaõiguse osa, vaid moodustab iseseisva normistiku riigi õigussüsteemis.Kuigi kõik intellektuaalse omandi liigid erinevad üksteisest, võib välja tuua mõned '''üldised printsiibid''': territoriaalne iseloom (õigused kehtivad vaid oma riigi territooriumil; kaitse laieneb ka nendele riikidele, kellega ollakse koos rahvusvahelise konventsiooni liikmed või on sõlmitud kahepoolne leping), ajaliselt piiratud õigused (näiteks 70 aastat pärast autori surma - üldreegel autoriõiguses; 20 a - patendiõiguses; 10 a - kaubamärgiõiguses koos pikendamise võimalusega jne), spetsiifilised kaitse objektid (idee või selle väljendusvorm) ja ~~spetiifilised~~spetsiifilised õigused (mõnede intellektuaalse omandi liikide puhul näiteks kaks gruppi õigusi - isiklikud ja varalised).▼ Euroopa õigustraditsioonis eristatakse selle määratluse alusel intellektuaalse omandi kolme liiki: autoriõigus (''copyright''), autoriõigusega kaasnevad õigused (''right related to copyright või related rights või neighboring rights'') ja tööstusomand (''industrial property''). Teaduslike avastuste tegijatele on väga vähestes maades antud mõningaid õigusi (Venemaa, Ukraina). NSV Liidu ja teiste idabloki maade toel fikseeriti avastused ka WIPO asutamiskonventsioonis. Eestis avastusi iseseiva intellektuaalse omandi liigina ei kaitsta. Põhiline erinevus: autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused tekivad automaatselt, tööstusomandi õiguste tekkimiseks on reeglina vaja teatud formaalsuste täitmist ja riigipoolset tunnustamist, näiteks patendi või kaubamärgitunnistuse väljaandmine patendiameti poolt.Rahvusvahelisel tasemel on tähtsaim intellektuaalse omandi valdkonna edendamist koordineeriv organisatsioon ÜRO allasutus WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.<ref>WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.2.2018)</ref> WIPO haldab tähtsaimaid riikidevahelisi kokkuleppeid (konventsioone) kõigi intellektuaalse omandi liikide alal. Näiteks autoriõiguse valdkonnas on selliseks Berni kirjandus- ja kunstiteiste kaitse konventsioon (1886). Eesti Vabariik ühines Berni konventsiooniga esmakordselt 1927. aastal ja taasühines (Pariisi 1971. aasta redaktsiooniga) 1994. aastal.▼ ▲Euroopa riikide õigussüsteemides on intellektuaalne omand paigutatud erinevalt. Mõnes riigis on vastu võetud rida iseseisvaid seadusi kõigi intellektuaalse omandi liikide kohta (Eesti), teistes riikides on normid koondatud kokku ühte kodifitseeritud normistikku (Prantsusmaa, Belgia). Ka Eestis on suund võetud kodifitseerimise suunas, esmajoones puudutab see tööstusomandit. Euroopa tsiviilõigusliku traditsiooniga riikide ja Anglo-Ameerika (''Common law'') traditsiooniga riikide lähenemised intellektuaalsele omandile on mõnevõrra on erinevad. Sellest tulenevalt ei ole ühte universaalset vastust küsimusele, kas intellektuaalne omand on iseseisev õigusharu. Kindlasti on tegemist iseseiva seadusandluse haruga. Autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi vaadeldakse traditsiooniliselt eraõiguse osana. Tööstusomandi objektide seadused (patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus, geograafilise tähise kaitse seadus jt) sisaldavad nii eraõiguse kui ka avaliku õiguse norme. Oma ajaloolises kujunemises viimase kolme sajandi jooksul on intellektuaalse omandi iseseisva normistiku ülesehitamine tugevasti tuginenud kordades vanema kujunemislooga asjaõiguse printsiipidele. 20. sajandi lõpuks olid välja kujunenud kõik eeldused väitmaks, et intellektuaalne omand ei ole asjaõiguse osa, vaid moodustab iseseisva normistiku riigi õigussüsteemis. ▲Kuigi kõik intellektuaalse omandi liigid erinevad üksteisest, võib välja tuua mõned '''üldised printsiibid''': territoriaalne iseloom (õigused kehtivad vaid oma riigi territooriumil; kaitse laieneb ka nendele riikidele, kellega ollakse koos rahvusvahelise konventsiooni liikmed või on sõlmitud kahepoolne leping), ajaliselt piiratud õigused (näiteks 70 aastat pärast autori surma - üldreegel autoriõiguses; 20 a - patendiõiguses; 10 a - kaubamärgiõiguses koos pikendamise võimalusega jne), spetsiifilised kaitse objektid (idee või selle väljendusvorm) ja spetiifilised õigused (mõnede intellektuaalse omandi liikide puhul näiteks kaks gruppi õigusi - isiklikud ja varalised). Põhiline erinevus: autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused tekivad automaatselt, tööstusomandi õiguste tekkimiseks on reeglina vaja teatud formaalsuste täitmist ja riigipoolset tunnustamist, näiteks patendi või kaubamärgitunnistuse väljaandmine patendiameti poolt. ▲Rahvusvahelisel tasemel on tähtsaim intellektuaalse omandi valdkonna edendamist koordineeriv organisatsioon ÜRO allasutus WIPO. WIPO-l on 191 liikmesriiki.<ref>WIPO. Member States. Arvutivõrgus: http://www.wipo.int/members/en/ (13.2.2018)</ref> WIPO haldab tähtsaimaid riikidevahelisi kokkuleppeid (konventsioone) kõigi intellektuaalse omandi liikide alal. Näiteks autoriõiguse valdkonnas on selliseks Berni kirjandus- ja kunstiteiste kaitse konventsioon (1886). Eesti Vabariik ühines Berni konventsiooniga esmakordselt 1927. aastal ja taasühines (Pariisi 1971. aasta redaktsiooniga) 1994. aastal. Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all sõlmitud Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS leping)<ref>Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping. - RT II 1999, 22, 123. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79299 (13.2.2018)</ref> , millega Eesti Vabariik ühines 1999. aastal. ÜRO allasutus UNESCO haldab Ülemaailmset autoriõiguse konventsiooni (1952), millega Eesti Vabariik ühinenud ei ole. Selle konventsiooniga reguleeritakse autoriõiguse kaitse tähise © (täht C ringis) kasutamise tingimusi.26. aprillil tähistatakse WIPO egiidi all ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day). See kuupäev on valitud sellepärast, et 1967. aasta 26. aprillil jõustus WIPO asutamise konventsioon. UNESCO eestvõttel tähistatakse iga aasta 23. aprillil rahvusvahelist raamatu ja autoriõiguse päeva. 26. aprillil tähistatakse WIPO egiidi all ülemaailmset intellektuaalse omandi päeva (World Intellectual Property Day). See kuupäev on valitud sellepärast, et 1967. aasta 26. aprillil jõustus WIPO asutamise konventsioon. UNESCO eestvõttel tähistatakse iga aasta 23. aprillil rahvusvahelist raamatu ja autoriõiguse päeva. ==Intellektuaalne omand kui põhiõigus== Intellektuaalset omandit kaitstakse põhiõigusena. Inimõiguste ülddeklaratsiooni<ref>Inimõiguste ülddeklaratsioon. Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf (13.2.2018)</ref> kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis johtuvad teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on (Art. 27 (2)). Euroopa Liidu põhiõiguste harta<ref>Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT (13.2.2018)</ref> sätestab eraldi, et intellektuaalomandit kaitstakse (Art. 17(2)). Eesti Vabariigi põhiseaduse §.39 näeb ette, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseadus kaitseb intellektuaalset omandit ka üldise omandikaitse (§ 32) raames (seda sätet kohaldatakse põhiliselt tööstusomandi suhtes). 60. rida ⟶ 45. rida: [[Guardtime]]'i [[plokiahel]]a-tehnoloogia võimaldab panna elektroonilistele andmetele külge aja, millal need on salvestatud ja seetõttu on kasutatud intellektuaalomandi tõendamisel Guardtime'i andmeid näiteks USA kohtus tõenditena.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/07/23/eesti-firma-turvab-usa-valimisi Eesti firma turvab USA valimisi], Äripäeb, 23.07.2018</ref> ~~<br />~~ ==Terminist "intellektuaalne omand" == 71. rida ⟶ 54. rida: ==Loomevarguse juhtumid Eestis== Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevargusega (plagiaadiga) leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf <ref name="68Kzo" /> ==Õppematerjale intellektuaalomandi kohta== 82. rida ⟶ 65. rida: Heiki Pisuke. Autoriõiguse alused ja muusikateoste kasutamine. eesti Kirikute Nõukogu, 2006. Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö ] ; juhendaja: [[Heiki Pisuke]] : Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool Triin Niinemets , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö]; juhendaja: Ilmar Anvelt Tartu: Tartu Ülikool <ref name="WFjlk" /> Triin Niinemets on loonud Inglise-Eesti intellektuaalomandi terminite sõnastiku, tuues välja 300+ seni hajusalt ja süsteemitult leiduvat intellektuaalomandit puudutavat terminit (sh põhiliste organisatsioonide korrektsed tõlgitud nimed, põhilised intellektuaalset omandit käsitlevad õigusaktid ja erialakirjandus.)

Intellektuaalne omand: erinevus redaktsioonide vahel