Destilleerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Simple distillation apparatus.svg|300px|thumb|rightpisi|Laboratoorne [[destilleerimisseade]].
<br />1 – [[soojusallikas]], <br />2 – destillatsiooni kolb, <br />3 – destillatsiooni pealis ([[deflegmaator]]iga), <br />4 – [[termomeeter]], <br />5 – [[Liebigi jahuti]] ([[kondensaator]]), <br />6 – jahutusvee sisend, <br />7 – jahutusvee väljund, <br />8 – destillaadi vastuvõtja, <br />9 – ühendus [[Vaakumpump|vaakumpumbaga]], <br />10 – allonž (piip), <br />11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, <br />14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, <br />15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), <br />16 – jahutusnõu]]
 
'''Destilleerimiseks''' ehk '''destillatsiooniks''' nimetatakse [[vedelik]]u [[aurustamine|aurustamist]] [[keetmine|keetmisel]] ja sellele järgnevat [[kondensatsioon|kondenseerimist]] vastuvõtjasse.
See on [[vedelik|vedelate]] segude korral kasutatav [[lahutusmeetodid|lahutamise (puhastamise) meetod]], mis põhineb [[keemine|keevas]] segus komponentide [[lenduvus (keemia)|lenduvuse]] erinevusel. Destillatsioon on füüsikaline [[lahutusmeetod]], mitte [[keemiline reaktsioon]].
 
Seadet, mille abil vedelikke eraldatakse lahusest, nimetatakse [[destilleerimisseade|destilleerimisseadmeks]] ehk destillaatoriks.
11. rida:
Eri ainetel on erinev [[keemistemperatuur]]. Aine hakkab keema [[temperatuur]]il, mille juures tema [[aururõhk]] saab võrdseks välisrõhuga. See kehtib ka ainete segu korral. Komponendi aururõhk sõltub tema mool[[kontsentratsioon]]ist ainete segus. [[Raoult'i seadus|Raoult']]<nowiki/>i ja [[Daltoni seadus]]test lähtudes tuleneb võrrand:
 
::P<sub>A</sub> = P<sub>A0</sub> • X ,
 
kus X on komponendi moolkontsentratsioon vedelas faasis; P<sub>A0</sub> on puhta komponendi A aururõhk; P<sub>A</sub> komponendi aururõhk segus. Reaalsetes süsteemides kehtib see võrrand ligikaudu.
18. rida:
 
==Destilleerimismeetodid==
* [[Lihtdestillatsioon]] – kasutatakse kui vedeliku komponentide keemistemperatuuride vahe on piisavalt suur (üle 100 º&nbsp;°C)
**ekstraktiivset destillatsiooni (''extractive distillation'') kasutatakse lähedaste [[lenduvus]]tega ainete korral; lisatakse ainetega segunev kõrgeltkeev komponent (solvent), mis muudab erinevalt lahutatavate ainete suhtelisi lenduvusi
**destilleeritavasse segusse lisatakse selles lahustuv [[soolad|sool]] (''salt-effect distillation''), mis tõstab ainete suhtelist lenduvust ja lõhub võimaliku [[aseotroop|aseotroobi]]
44. rida:
Pilt:Brennerei beschriftet.jpg|[[Viin (jook)|Viina]]vabriku vasksed üleajamisaparaadid
Pilt:Colonne distillazione.jpg|Tööstuslikud destillatsiooni tornid
FilePilt:Rotavapor.jpg|[[Rotatsioonaurusti]]
FilePilt:Steam distillation.jpg|[[Veeaurudestillatsioon]]i seade
Pilt:Vigreux column.jpg|Vigreux kolonn ehk [[deflegmaator]]
Pilt:Liebig condenser.svg|Lihtsaim [[jahuti]] – [[Liebigi jahuti]]
Pilt:Distillation connector.svg|Allonž ehk "piip"
Pilt:Cold fingers.svg|Sõrmjahuti
FilePilt:Claisen distillation flask e17.png|Claiseni destillatsioonikolb
Pilt:Dean-Stark_apparatus.svg|[[Deani-Starki aparaat|Deani-Starki aparaadi]] skeem
FilePilt:Distillation cow.svg|Destillatsiooniseade vaakumis vahetatavate vastuvõtjatega
</gallery>
 
69. rida:
==Kirjandust==
* Kanger, T.; Laasik, M. (koost). Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
* Timotheus, H.; Tuulmets, A. Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika. Tartu, 1983.
 
{{commonskat|Distillation|Destillatsioon}}