Redaktsioon: 20. juuni 2016, kell 09:30 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3552 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 09:23 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
2. rida: '''Kaarlahendus''' on kestev sõltumatu [[gaaslahendus]], millele on iseloomulik suur [[voolutihedus]] (10<sup>5</sup> kuni 10<sup>12</sup> A/m<sup>2</sup>) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K). Et kaarlahendus tekkiks, on vajalik intensiivne [[termoemissioon]] või [[külmemissioon]] [[katood]]lt ja põrke[[ionisatsioon]] [[elektrood~~\|elektroodidevahelises~~]]idevahelises ruumis. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 10<sup>–2−2</sup> [[Pa]]. Kaarlahenduse pinge-voolu tunnusjoon on langev (vt joonis 2 artiklis [[Huumlahendus]]). See tähendab, et voolu tugevnemisel pingelang kaares langeb (kaare [[diferentsiaaltakistus]] on negatiivne). Et seejuures vool ei saaks laviinitaoliselt tugevneda, ühendatakse vooluahelasse jadamisi (järjestikku) eeltakisti, nn ballast. [[Atmosfäärirõhk \| Atmosfäärirõhul]] tekkivat kaarlahendust nimetatakse elektrikaareks (ka kaarleegiks, ajalooline nimetus Volta kaar). Selline kaarlahendus algab [[sädelahendus]]ega. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes ([[kaarkeevitus]]), [[kaarahi \| kaarahjudes]] ([[metallurgia]]s), [[gaaslahenduslamp]]ides jm. == Vaata ka ==

Kaarlahendus: erinevus redaktsioonide vahel